Hürrem Sultan

Haseki Hürrem Sultan (osmanitürgi keeles خرم سلطان ; umbes 1504 – 15. aprill 1558), tuntud Euroopas kui Roxelana, oli Suleiman I seaduslik abikaasa. Ta oli esimene naine Osmanite Impeeriumis, kes oli poliitiliselt aktiivne ning temast algas ajalooperiood tuntud kui "Kadınlar saltanatı" ehk “Naiste Sultanaat”.

Suleimanil ja Hürremil oli kuus last: Şehzade Mehmed, Mihrimah Sultan, Selim II, Şehzade Abdullah, Şehzade Bayezid ja Şehzade Cihangir. Hürrem Sultan oli esimene naine Osmanite impeeriumis, kes tegeles poliitikaga. Naised poliitikas oli varem Osmanite impeeriumis ennekuulmatu. Ta tegutses Suleiman I peanõunikuna ning tema tegemised mõjutasid sise- ja maailmapoliitikat. Hürrem Sultan käis sageli kaasas poliitilise nõustajana valitsuse kohtumistel ning võttis vastu Euroopa riikide suursaadikuid. Paljude teiste taoliste revolutsiooniliste liikumistega oli ta Osmanite impeeriumis alustanud ajastu, mida nimetatakse naiste valitsemisajaks. Hürremi mõju Suleimanile oli nii märkimisväärne, et õukonna ümber levisid kuulujutud, et sultan on ära nõiutud.

Tema mõju Suleimanile tegi temast ühe võimsaima naise 16. sajandil. Sel põhjusel on temast saanud Osmanite ajaloos kontroversiaalne figuur, teda on süüdistatud sultani nõidumises, oma poliitiliste konkurentide tugevalt üle kavaldamises, mõrvamises ja manipuleerimises.

Nimed

Ajaloolane Leslie P. Peirce on kirjutanud, et Hürremi nimi võis olla Anastasia või Aleksandra Lisowska. Osmanite impeeriumis teati Hürremit kui Haseki Hürrem Sultan või Hürrem Haseki Sultan. Hürrem või Khorram tähendab 'rõõmsameelset' pärsia keeles. Oma nime sai ta oma rõõmsameelse isiksuse järgi. Euroopas kutsuti teda Roxelanaks, mis tõlkes tähendab Ruteenia neidu.

Päritolu

Hürrem Sultan sündis Ruteenias (tänapäeva Ukraina), mis tol ajal oli osa Poola Kuningriigist. Ta sündis Rohatyni linnas. Hürremi ema nimi on teadmata, ent ta isa Havrylo Lisowski oli õigeusu preester. On teada, et krimmitatarlased rüüstasid 1520. aastatel Ruteeniat ning Hürrem sattus orjakaubandusse olles umbes 15-aastane. Alguses sooviti Hürrem müüa Krimmi khaaniriigile, kuid suurema kasumi tõttu müüdi neiu Topikapi Paleele Istanbulis. Ayse Hafsa Sultan valis Hürremi kingituseks oma pojale, tol ajal prints Süleimanile.

Suhe Sultan Suleiman I-ga

Arvatavasti sattus Hürrem haaremisse, kui ta oli vaid 15-aastane. Peagi sai temast Suleiman I lemmik ja Mahidevrani (sultani lemmik enne Hürremit) suurim vaenlane. Hürrem sünnitas sultanile kokku kuus last, kellest ainult üks oli tüdruk – Mihrimah Sultan.

Suleymanil ja Hürremil oli ühiselt kuus last:

Şehzade Mehmed (1521–1543) – Hürremi esimene poeg, arvatavasti Süleimani lemmiklaps. Suri 22-aastaselt rõugetesse.
Mihrimah Sultan (1522-1578) - Osmanite ajaloo võimsaim keiserlik printsess ja üks silmapaistvamaid tegelasi naiste sultanaadi ajal. Tegutses kui Valide Sultaana oma venna valitsusajal.
Şehzade Abdullah (1522–1525) – Suri väikelapsena. Ajaloolised eeldavad, et ta oli Mihrimahi kaksikvend.
Sultan Selim II (28. mai 1524 – 12/15. detsember 1574) – Osmanite impeeriumi troonipärija. Ta oli kuni vendade Mehmedi, Bayezidi ja poolvenna Mustafa surmani kõige ebatõenäolisem troonipärija.
Şehzade Bayezid (1525 – 25. september 1561) – Bayezidil olid väga head sõjalised oskused. Tal oli väga suur toetajaskond Osmanite armees. Ta tapeti ülestõusude tõttu Suleiman I käsul Selim II abiga Konyas.
Şehzade Cihangir (9. detsember 1531 – 27. november 1553) – Ainuke poeg, kes sündis kui ta vanemad olid abielus. Tal oli palju terviseprobleeme, samuti kaasasündinud küürselg. Cihangir oli sellegipoolest väga haritud.

Hürremi kaasaegsed kirjeldavad teda kui naist, kes oli silmatorkavalt hea välimusega ja erines kõigist teistest oma punaste juuste tõttu. Hürrem oli ka intelligentse ja meeldiva isiksusega. Tema luulearmastust peetakse üheks põhjuseks, miks Süleyman, kes oli suur luule austaja, teda tugevalt soosis.

1533 abiellusid Suleiman I ja Hürrem ametlikul tseremoonial. Sellega tegid nad ka Osmanite impeeriumi ajalugu, muutes reegleid, mille kohaselt sultanid ei abiellunud oma orjataridega. Hürremi staatus tõusis sellega veel enam, kui temast sai seaduslik abikaasa. Tema orjataristaatus kaotati. Hürremile anti Haseki staatus, mis andis talle samaväärse staatuse nagu oli Euroopa keisrinnadel. Haseki staatus tähendas suurt võimu impeeriumis. Abieluga tõusis ka Hürremi palk – 2000 asperit (tolleaegne rahaühik) päevas.

Hiljem sai Hürremist esimene naine impeeriumis, kes oli sultani õukonnas ja osales tähtsate riigiasjade otsustamisel. Hürrem tegutses Suleimani nõunikuna riigiküsimustes ning mõjutas välispoliitikat ja rahvusvahelist poliitikat. Säilinud on kaks tema kirja Poola kuningale Sigismund II Augustusele (valitses 1548–1572) ja tema eluajal oli Osmani impeeriumil üldiselt Poola riigiga rahumeelsed suhted Poola-Ottomani liidu raames.

Oma esimeses lühikeses kirjas Sigismund II-le väljendab Hürrem oma suurimat rõõmu ja õnnitlusi uuele kuningale Poola troonile tõusmise puhul pärast oma isa Sigismund I Vana surma 1548. aastal. Esimest ja ainsat korda Osmani impeeriumis vahetas sultaana teise riigi kuningaga kirju. Kuigi Hürremi Sultani järglane Nurbanu Sultan ja Safiye Sultan vahetasid kuningannadega kirju (sealhulgas Elizabeth I ja Catherine de' Medici), pole ühtegi teist näidet sultaanast, kes oleks isiklikult ühendust võtnud mõne kuningaga.

Surm

Hürrem suri 15. aprillil 1558. Täpne põhjus on teadmata, kuid ajaloolised eeldavad, et tegemist oli pikaajalise haigusega. Ta maeti kupliga mausoleumi, mis oli kaunistatud Izniki plaatidega, mis kujutas paradiisiaeda. Hürremi mausoleum on Suleimani mausoleumi lähedal.

Heategevus

Hürrem Sultan hoolitses erakordselt palju vaeste ja põhiliselt just naiste eest. Kombeks oli tal sõita ringi impeeriumis ja personaalselt aidata abivajajaid. Ta lasi ehitada arvukalt mošeesid, koole, saune, kliinikuid, supikööke, puhkekohti palveränduritele, kes rändasid Mekasse ja muid vajalikke ehitisi ja komplekse. Tema suurim filantroopiline töö oli Jeruusalemma suur supiköök, mis toitis päevas tuhendeid vaeseid. Paljud ta poolt ehitatud kompleksid on veel tänapäevani avatud ja tegutsevad.

Heategevusfondid: mošee ehituseks, kahe kooli jaoks, naiste haigla jaoks.

Ta lasi ehitada ka Haseki Hurrem Sultan Hamamı naistele (Türgi saun) Hagia Sophia lähedal olnud kogukonnale.

1552. aastal avas Hürrem Haseki Sultan Imareti ehk avaliku supiköögi, kus pakuti toitu vaestele ja abivajajatele. Supiköök teenindas 500 inimest kaks korda päevas. Hürrem lasi ehitada sarnase supiköögi ka Mekasse.