Mihrimah Sultan

Mihrimah Sultan

Mihrimah Sultan (Osmani türgi keeles: مهر ماه سلطان‎, hääldus türgi keeles: [mihɾiˈmah suɫˈtan]; umbes 1522 – 25. jaanuar 1578) oli Osmanite riigi sultan Suleiman I ja tema abikaasa Hürrem Sultani tütar. Ta oli Osmanite ajaloo võimsaim keiserlik printsess ja naiste sultanaadi üks väljapaistvamaid isiksusi.

Lapsepõlv

Mihrimah sündis Konstantinoopolis 1522. aastal oma isa Suleiman Suure valitsusajal. Tema ema oli Hürrem Sultan, õigeusu preestri tütar, kes oli tol ajal sultani konkubiin. 1533. aastal vabastati Mihrimahi ema Hürrem orjusest ning Mihrimahist sai Suleimani abikaasa. Tal oli viis venda: Şehzade Mehmed, Şehzade Abdullah, Şehzade Selim (tulevane Selim II), Şehzade Bayezid ja Şehzade Cihangir. Ta oli tolle aegse printsessi kohta väga haritud.

Abielu

1539. aastal otsustas Suleiman, et Mihrimah abiellub Rüstemiga (hiljem Suleimani suurvesiir). Hürrem aga arvas, et ta peaks abielluma Kairo nägusama kuberneriga.

Abielu sõlmiti 26. novembril, kui Mihrimah oli 17-aastane. Tema pulmatseremoonia ning tema nooremate vendade Bayezidi ja Cihangiri ümberlõikamist tähistati samal päeval, ühispidustused kestsid 15 päeva. 1544. aastal valis Suleiman tema abikaasa suurvesiiriks. Ta töötas sellel ametikohal kuni oma surmani 1561. aastal (välja arvatud kaheaastane vaheaeg, mil ta vallandati, et leevendada rahva pahameelt pärast Şehzade Mustafa hukkamist 1553. aastal).

Varsti pärast pulmi tekkis tal reuma, mille all kannatas ta kogu ülejäänud elu. 1544. aastal sõitis ta koos ema ja abikaasa ning suure sõjaväeeskordiga Bursasse. Mihrimahil ja Rüstemil oli 1542. aastal sündinud tütar Ayşe Hümaşah Sultan ja 1547. aastal sündinud poeg Sultanzade Osman Bey. 1554. aastal tabas Mihrimahi eluohtlik raseduse katkemine, millest tal õnnestus taastuda. Pärast Rüstemi surma 1561. aastal otsustas ta enam mitte abielluda, naastes selle asemel kuninglikku paleesse.

Poliitika

Kuigi puuduvad tõendid Hürremi või Mihrimahi otsese osaluse kohta tema poolvenna Şehzade Mustafa allakäigus, näitavad Osmanite allikad ja välismaised aruanded, et Hürrem, Rüstem ja Mihrimah töötasid Mustafa kõrvaldamise nimel, et tagada troon Hürremi pojale. Rivaalitsemine lõppes Mustafa kaotusega, kui ta hukati 1553. aastal oma isa käsul sõjakäigu ajal. Neid kolme süüdistati ka suurvesiir Kara Ahmed Paša hukkamises 1555. aastal, kelle kõrvaldamine vabastas tee Rüstemi naasmisele suurvesiiri ametisse.

Mihrimahist sai hiljem sultan Suleimani nõunik, usaldusisik ja kõige lähedasem pereliige. Pärast Hürremi surma asus Mihrimah oma ema kohale isa nõuandjana, kutsudes üles isa asuma 1565. aastal Maltat vallutama ning saatis talle uudiseid ja edastas kirju, kui ta pealinnast eemal oli. Ta kutsus appi suurvesiir Semiz Ali Pasha ja lubas oma kuludega varustada nelisada laeva. Tõenäoliselt ajendas ta ka Suleimani otsust alustada 1566. aastal sõjakäiku Ungari vastu, kus ta suri Szigetváris.

Heategevus

Mihrimah toetas ka mitmeid suuri arhitektuuriprojekte. Tema kuulsamad sihtasutused on kaks Istanbuli piirkonna mošeekompleksi, mis kannavad tema nime ja mõlemad on projekteeritud tema isa peaarhitekti Mimar Sinani poolt. Mihrimah Sultani mošee (türgi keeles Mihrimah Sultan Camii), tuntud ka kui İskele mošee (türgi keeles İskele Camii), mis on Üsküdari üks silmapaistvamaid vaatamisväärsusi ja ehitati aastatel 1543–1548. Teist mošeed nimetatakse ka Mihrimah Sultani mošeeks Edirne väravas, Istanbuli vanalinna lääneseinal. Selle ehitamine toimus aastatel 1562–1565. Silmapaistev Üsküdari kahe minareti mošeekompleks koosnes mošeest, medreset, vaeste toitmiseks mõeldud supiköögist, kliinikust ja algkoolist.

Surm

Mihrimah suri Istanbulis 25. jaanuaril 1578, elades kauem kui kõik ta vennad. Ta on ainus Suleimani lastest, kes on maetud tema hauakambrisse Süleymaniye mošee kompleksi.

Popkultuur

• Aastatel 2011–2014 valminud telesarjas "Sajandi armastus" ("Muhteşem Yüzyıl") kehastab teda türgi näitleja Pelin Karahan.