Hürrem Sultan

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hürrem Sultaana

Hürrem Sultaana (Osmantürgi keeles: خرم سلطان ; umbes 1501 – 15. aprill 1558), tuntud ka kui Roxelana, oli sultan Suleiman I lemmik ja hiljem seaduslik abikaasa. Suleimanil ja Hürremil oli viis last: Şehzade Mehmed, Mihrimah Sultaana, Selim II, Şehzade Bayezid ja Şehzade Cihangir. Ta oli üks kõige võimsamaid ja mõjukamaid naisi Osmanite ajaloos. Ta saavutas võimu ja mõjutas oma abikaasa kaudu Osmanite riigi poliitikat ja mängis aktiivset rolli impeeriumi riigiasjades.

Nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Hürremi sünninimi on teadmata. Leslie P. Peirce on kirjutanud, et Hürremi nimi võis olla Anastasia või Aleksandra Lisowska. Osmanite impeeriumis teati Hürremi kui Haseki (Sultani lemmik) Hurrem Sultan või Hurrem Haseki Sultan. Hürrem või Khorram tähendab "rõõmsameelset" pärsia keeles.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Roxelana, tuntud kui Hürrem Sultaana, Ruteeniast (Ukraina), mis tol ajal oli osa Poola Kuningriigist. Ta sündis linnas nimega Rohatyn. Hürremi ema nimi on teadma ent ta isa, Havrylo Lisowski, tegeles preesterlusega. On teada, et Krimmitatarlased rüüstasid 1520ndatel Ruteeniat ning Hürrem sattus enne Istanbuli jõudmist orjakaubandusse. Istanbulis valis Valide Sultan Hasfa Sultan Hürremi kingituseks oma pojale, Suleimanile.

Suhe Sultan Suleiman I[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti sattus Hürrem haaremisse kui ta oli vaid 15. Peagi sai temast Suleiman I lemmik ja Mahidevrani (Sultani lemmik enne Hürremi) suurim vaenlane. Hürrem sünnitas Sultanile kokku kuus last, kellest ainult üks oli tüdruk- Mihrimah Sultan.

Ülejaanud viis poisslast:

  • Şehzade Mehmed (1521–1543) – Mehmed oli Hürremi esimene poeg. Tänu tema sünnile tõusis ka Hürremi tähtsus haaremis. Mehmedi sündides oli ta troonipärijate järjekorras teisel kohal peale oma poolvenda Mustafad (Mahidevrani poeg). Mehmedi surma kohta on kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt suri Mehmed rõugetesse. Teise verisooni kohaselt tapeti Mehmed Mahidevrani käsul.
  • Şehzade Abdullah (1522–1525) – Suri väga noorelt. Ajaloolased pole kindlad, kas Abdullah oli Hürremi või Mahidevrani poeg.
  • Sultan Selim II (28. mai 1524 – 12/15. detsember 1574) – Osmanite impeeriumi troonipärija. Ta oli kõige ebatõenäolisem troonipärija troonile kuniks tema vendade Mehmedi, Bayezidi ja poolvenna Mustafa surma.
  • Şehzade Bayezid (1525 – 25. september 1561) – Bayezidil olid väga head sõjalised oskused. Tal oli väga suur toetajaskond Osmanite armee poolt. Ta tapeti Suleiman I käsul Selim II abil Konyas (Türgis).
  • Şehzade Cihangir (9. detsember 1531 – 27. november 1553) – tal oli palju terviseprobleeme. Tal oli kaasasündinud küürus selja probleem. Cihangir oli sellegipoolest väga hästi haritud. Arvatakse, et Chiangir suri kurbusest, kui sai teada oma poolvenna Mustafa surmast.

1533/1534 (kuupäev teadmata) abiellusid Suleiman I ja Hürrem ametlikul tseremoonial. Sellega tegid nad ka Osmani Impeeriumi ajalugu muutes reegleid, mille kohaselt sultanid ei abiellunud oma orjataridega. Hürremi staatus tõusis sellega veel enam ning temast sai seaduslik abikaasa. Tema orjatari staatus kaotati. Hürremile omastati staatus Haseki, mis andis talle samaväärse staatuse nagu Euroopa keisrinnadel oli. Haseki staatus tähendas suurt võimu impeerimius. Abieluga tõusis ka Hürremi palk – 2000 asperit (tolleaegne rahaühik) päevas.

Hiljem sai Hürremist esimene naine Impeeriumis, kes oli Sultani õukonnas ja osales tähtsates riigiküsimustes.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Hürrem suri 15. aprillil 1558, 8 aastat enne Suleimani. Ta maeti kupliga mausoleumi, mis oli dekoreeritud Iznik plaatidega, mis kujutas paradiisiaeda. Hürremi mausoleum on Suleimani mausoleumi lähedal.

Heategevus[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad heategevusfondid: mošee ehituseks, kahe kooli jaoks, naiste haigla jaoks.

Ta lasi ehitada ka Haseki Hurrem Sultan Hamamı (Türgi saun) Hagia Sophia lähedal olnud kogukonnale.

1552. aastal avas Hürrem Haseki Sultan Imareti ehk avaliku supiköögi, kus pakuti toitu vaestele ja abivajajatele. Supiköök teenindas 500 inimest kaks korda päevas. Hürrem lasi ehitada sarnase supiköögi ka Meccasse.