Huvirühm

Huvirühm ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp (inglise keeles stakeholder, advocacy group, pressure group, lobby group, campaign group, interest group, special interest group, saksa keeles Interessenvertretung, Interessengruppe) on ühiskonnas füüsiline isik, füüsiliste isikute kogum, juriidiline isik või mitteformaalne ühendus, kellel on selgelt väljendatud huvid otsustatavas valdkonnas, kes on mingil viisil seotud mingi tegevuse, strateegia, projekti või organisatsiooniga, keda kavandatav otsus või projekt võib mõjutada või kes osaleb otsuse rakendamisel.

Mõiste

Huvigrupi ehk sidusrühma määratlus, selle eesmärk ja iseloom organisatsioonis ning juhtide roll on aastate jooksul muutunud.

Huvirühma kõige varasem definitsioon pärineb 1963. aastast Stanfordi Uurimisinstituudilt (SRI). Seal on huvigruppideks nimetatud "neid rühmitusi, kelle toetuseta organisatsioon enam ei eksisteeri".

"Sidusrühmade kontseptsiooni isa" Edward Freeman on jätkanud definitsiooni kasutamist kohandatud kujul: "grupid, mis on olulised organisatsiooni püsimiseks ning eduks". See definitsioon on täielikult organisatsioonile orienteeritud, seega eelistavad akadeemilised ringkonnad Freemani (1984) seletust, kus osanikke on defineeritud kui "mingit gruppi või indiviidi kes saab mõjutada või on mõjutatud organisatsiooni tulemuslikkusest."

Hiljem on definitsiooni pidevalt täiendatud ja muudetud. Isegi Edward Freeman muutis oma definitsiooni aja jooksul. Oma mõjukas raamatus "Strateegiline juhtimine: sidusrühmade lähenemisviis" (1984) määratleb ta sidusrühma: "Mis tahes rühm või üksikisik, kes võib mõjutada või mõjutada organisatsiooni eesmärkide saavutamist". Ühes oma viimastes definitsioonides Freeman (2004) määratleb sidusrühmi kui "neid rühmi, kes on elujõulise elumuse ja edukuse seisukohast ettevõttele eluliselt tähtsad".

Mõned alternatiivsed definitsioonid viitavad sellele, et sidusrühmad peavad olema need, kellel on olemas võimalus mõjutada organisatsiooni või projekti. Näiteks: "Inimesed või väikesed rühmad, kellel on õigus reageerida organisatsioonile, selle üle läbirääkimised ja muuta organisatsiooni strateegilist tulevikku".

Mikko Lagerspetz (2004) on huvirühma ehk sidusrühma ehk sidusgruppi määratlenud teadvustatud ühiste huvide nimel tegutseva ühenduse (näiteks mittetulundusühingu, liikumise, katusorganisatsiooni, võrgustiku) või inimeste või organisatsioonidena, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad.

Huvirühma eristamine

Üldlevinud viis huvirühma eristamiseks on leida inimrühmad, kellel on teatud suhted organisatsiooniga. Peamised huvirühmad võivad olla kliendid, töötajad, kohalikud kogukonnad, varustajad või distribuutorid. Milton Friedmani järgi on huvirühmad ka meedia, üldsus, äripartnerid, järgnevad põlvkonnad, vanem generatsioon, akadeemikud, konkurendid, aktivistid ja valitsusvälised organisatsioonid, varustajate ja distribuutorite ühingud, finantseerijad, võlausaldajad, valitsus, seaduste loojad jne.

Huvigruppe võib jagada ka sisemisteks ja välisteks.

Sisemine huvirühm:

• juhatuse liikmed,
• turunduseksperdid,
• disainerid,
• ostu-, müügi- ja tootmisspetsialistid
• tootmine

Välimine huvirühm, indiviid või grupp väljaspool äri või projekti, kes siiski saavad mõjutada või olla mõjutatud viimasest kahest:

• distribuutorid
• varustajad
• kogukonnad
• valitsusasutused
• lõppkasutajad ja kliendid

Välised huvigrupid on äri või projekti edasise edu jaoks olulisemad, sest nad on sagedasti selle lõppkasutajad või kliendid.

Vaata ka

• asjaosaline
• sidusrühmade teooria

Välislingid

• Kaasamise hea tava, p. 2.2