Hurtigruten

Polarlys – Hurtigruteni "uue põlvkonna" laev

Hurtigruten [hʉrtirʉtən] (norra keeles Kiirliin) on Norra postilaevaliin, mis alates 1893. aastast ühendab asulaid 2700 km pikkusel Norra läänerannikul. Tänapäeval läbivad parvlaevad ja autotekita ristluslaevad teekonna Bergeni ja Kirkenesi vahel kuue ja poole päevaga. Suvel sõidavad laevad lisaks Trollfjordi Geirangeri fjordi. Hurtigruten on lisaks oma algsele transpordifunktsioonile rahvusvaheliselt tuntud turismiatraktsioon ning firma müüb eri pikkusega ristlusi samale liinile.

Ajalugu

Laevaühendused Norra läänerannikul (kaart umbes 1888. aastast)

Et mõista laevaühenduse vajalikkust piki Norra rannikut, piisab pilgust Norra geograafilisele asendile: tänapäeva Norra ulatub 2650 km põhja-lõuna suunas. Nii elanike arvu kui ka majandusliku aktiivsuse poolest on domineerinud suhteliselt mahedama kliimaga riigi lõunaosa. Rannikuasulatel ja valdadel riigi põhjaosas, kus tegeldi kalapüügiga kalarikastest vetest Lofootide ja Vesteråleni ümbruses ning Barentsi meres, puudus sobiv transpordivahend kalasaagi mujale müügiks, aga ka esmatarbe- ja muude kohapeal mittevalmistatavate kaupadega varustamiseks. Näiteks oli 19. sajandi alguses vaid juhuslik laevaühendus kaugel põhjas asuvate Lofootide ja kaubandusmetropoli Bergeni vahel. Pika talve ajal oli kogu riigi põhjaosa sisuliselt välismaailmast ära lõigatud. Norra riik sai olukorra tõsidusest aru ja üritas Põhja-Norrale paremat transpordiühendust leida. 1875. aastast hakati olemasolevate lühemate laevaliinide baasil looma esimesi plaane regulaarseks riigi toetatud laevaühenduseks lõunas asuva Stavangeri ja Bergeni ning suuremate Põhja-Norra asulate vahel.

Algus

Hurtigruteni asutaja, kapten Richard Withi büst

Hurtigruteni rajajaks oli eralaevafirma Vesteraalens Dampskibsselskap (VDS) ja esimene reis toimus 1893 Trondheimist Hammerfesti. Esimene korrapärane aastaringne postiühendus Põhja- ja Lõuna-Norra vahel sai teoks tänu kogenud kaptenile Richard Withile, kes oli koos lootsi Andreas Holtega alates 1882. aastast täpset logi pidanud sõitude kohta piki Norra rannikut. Ta julges esimesena sõita Hammerfestini ka öösel ja pimedatel talvekuudel, millega saavutati piisav liikumiskiirus, mis võimaldas taotleda riigi toetust postilaevaliiklusele..

Varem oli aastail 1889 ja 1890 siseministeeriumi teenistuses oleva kapteni August ’’Kriegsmann’’ Grani juhtimisel valminud kontseptsioon kogu lääneranniku pikkuses toimivaks aastaringseks laevaliiniks. 18. aprillil 1891 avalikustati aurulaevaliini plaan ja kaks aastat hiljem, 2. juulil 1893 asus D/S Vesteraalen Richard Withi juhtimisel Trondheimist teele Hammerfesti. Esimene reis kestis 67 tundi ning selle käigus külastati 9 sadamat: Rørvik, Brønnøysund, Sandnessjøen, Bodø, Svolvær, Lødingen, Harstad, Tromsø ja Skjervøy.

Esimene Hurtigruteni laev D/S Vesteraalen

Järgnes veel kaks Hurtigruteni liini. Sajandivahetuseks oli käigus kolm postilaevaliini: esimene Trondheimist Hammerfesti, teine Bergenist Hammerfesti ja kolmas Hammerfestist edasi põhja poole kuni Vadsøni – seda pikendati 1908 tänase lõppsadama Kirkenesini. Neil liinidel sõideti 2 korda nädalas nii suvel kui talvel.

Sellega muutus rannikuelanike elu otsustavalt. Hurtigruten ühendas Norrat. Keerulist, fjordidest lõhestatud maateed sai nüüd vältida.

Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg

1949 kasutusele võetud Erling Jarl

Teise maailmasõja ajal muutus postilaevaliiklus mööda rannikut võimatuks. Sõjas kaotati mitmeid laevu. Pärast Teise maailmasõja lõppu olid varasemast 14 laevast vaid kolm kasutuskõlblikud. Riigi toetatud suurejoonelise laevaehitusprogrammi abil saadi 1950. aastal taas igapäevane Trondheim-Hammerfesti liin käima panna. 1956. aastani võeti kasutusele 10 peaaegu ühetaolist laeva.

Hurtigruten saab Norra riigilt märkimisväärset toetust. Aastaiks 2012–2019 on toetuseks määratud 5,12 miljardit Norra krooni, seega on iga-aastane toetussumma 640 miljonit krooni. Aastal 2007 oli toetussumma 377 miljonit. Aastas on Hurtigruteni laevadel kokku 25 000 sadamakülastust.

Reisijate arv ja liinid

Standardkajut 1950. aastatest aastatest

Hurtigruteni laevadel oli alates Teise maailmasõja lõpust keskmiselt veidi üle 410 000 reisija aastas. Seejuures on reisijate struktuur oluliselt muutunud: kui 1940. ja 1950. aastatel oli valdav osa kaugreisijaid, kes kasutasid laevu vaid transpordivahendina, siis tänapäeval kasutavad suvekuudel laevu peamiselt turistid ristlemiseks piki läänerannikut või osana puhkusereisist. Ilma turistideta poleks tänapäeval vaevu kulusid kattev laevaliiklus enam võimalik. Laevafirmade tulude vähenemist põhjustab alates 1970. aastatest kasvanud individuaalreisimine ja lennuliinivõrgu arendamine. 1980. aastate lõpuks oli reisijate arv sedavõrd vähenenud, et kaaluti, kas senisel kujul laevaliikluse jätkamine on üldse otstarbekas. Turistide huve arvestav liinikujundus suutis siiski reisijate arvu tõsta ilma postilaevanduse laadist loobumata. Viimastel aastatel on reisijate arv tõusnud 500 000 kuni 550 000 aastas, neist umbes 70% on turistid.

Nordnorge söögisaal

Muutunud sihtrühm peegeldub ka laevade varustuses. 1950. aastatel ehitatud laevadel olid suhteliselt väikesed mitmekohalised kajutid ilma tualettruumita ning lihtsad söögisaalid ja kohvikud. Ka keskmise põlvkonna laevadel leidus mugavamate kajutite kõrval ka kuni 10 kohaga magamiskajuteid pikamaareisijatele. Uuemates laevades selliseid kajuteid enam ei ole.

Uue põlvkonna laevad on tunduvalt mugavamad. Lisaks suhteliselt ruumikatele kajutitele, kus on WC ja dušš, on laevadel ka kohvik ja restoran, baarid, mullivannid ja koosolekuruumid. Turistidele on mõeldud ka suvised kõrvalepõiked Geirangeri fjordis ja Trollfjordis.

Ülevaade reisijate arvu arengust:

Midnatsol (2003), ex Maud

Aasta	Reisijate arv	Märkused
1946	376.563
1962	569.579	seni suurim reisijate arv
1972	509.933
1982	277.249
1988	249.947	seni väikseim reisijate arv
1992	268.516
1997	409.594
2002	547.407

Marsruudid

Hurtigruteni marsruut

Hurtigruteni laevad sõidavad kindla sõiduplaani järgi.

Lõunast põhja läbitakse järgmised sadamad:

Päev	Sadam	Saabumine	Väljumine	Märkused
1	Bergen		20:00	Talvesõiduplaanis kl 22:30
2	Florø	02:00	02:15	Talvesõiduplaanis 04:30–04:45
2	Måløy	04:15	04:30	Talvesõiduplaanis 06:45–07:30
2	Torvik	07:15	07:30	Talvesõiduplaanis 10:20–10:45
2	Ålesund	08:45	09:30	Talvesõiduplaanis 12:00–15:00
2	Geiranger	13:30	13:30	(ainult suvel)
2	Molde	21:15	22:00	Talvesõiduplaanis 17:30–18:30
2	Kristiansund	01:30	01:45	Talvesõiduplaanis 22:00–23:00
3	Trondheim	08:15	12:00	Talvesõiduplaanis 06:00–12:00
3	Rørvik	20:30	21:15
4	Brønnøysund	00:30	01:00
4	Sandnessjøen	03:45	04:15
4	Nesna	05:25	05:30	Pärast Nesnast lahkumist ületatakse umbes 7:15 Põhjapolaarjoon
4	Ørnes	09:00	09:30
4	Bodø	12:30	15:00
4	Stamsund	19:00	19:30
4	Svolvær	21:00	22:00
5	Stokmarknes	00:45	01:00
5	Sortland	02:30	03:00
5	Risøyhamn	04:15	04:30
5	Harstad	06:45	08:00
5	Finnsnes	11:15	11:45
5	Tromsø	14:30	18:30
5	Skjervøy	22:30	22:45
6	Øksfjord	02:00	02:15
6	Hammerfest	05:15	06:45
6	Havøysund	09:30	09:45
6	Honningsvåg	11:45	15:15	Sealt pääseb Nordkappi
6	Kjøllefjord	17:30	17:45
6	Mehamn	19:30	20:00	Põhjapoolseim Hurtigruteni sadam
6	Berlevåg	22:30	22:45
7	Båtsfjord	00:30	01:00
7	Vardø	04:00	04:15
7	Vadsø	07:30	08:15
7	Kirkenes	10:00	12:45

Kirkenesis pööravad laevad ümber ja sõidavad sama teed tagasi. Tagasiteel peatutakse päeval neis sadamais, kus teel Kirkenesi peatuti öösel:

Nordkapp uues Hurtigruteni terminalis Bergenis

Põhjast lõunasse läbitakse järgmised sadamad:

Päev	Sadam	Saabumine	Väljumine	Märkused
7	Kirkenes		12:45
7	Vardø	16:00	17:00
7	Båtsfjord	20:00	20:30
7	Berlevåg	22:15	22:30
8	Mehamn	01:00	01:15	Põhjapoolseim Hurtigruteni sadam
8	Kjøllefjord	03:15	03:30
8	Honningsvåg	06:00	06:15
8	Havøysund	08:15	08:30
8	Hammerfest	11:15	12:45
8	Øksfjord	15:30	15:45
8	Skjervøy	19:00	19:45
8	Tromsø	23:45	01:30
9	Finnsnes	04:15	04:45
9	Harstad	08:00	08:30
9	Risøyhamn	10:45	11:00
9	Sortland	12:30	13:00
9	Stokmarknes	14:15	15:15	Seal asub Hurtigruteni muuseum
9	Svolvær	18:30	20:00
9	Stamsund	21:45	22:00
10	Bodø	02:00	04:00
10	Ørnes	07:00	07:15	Pärast Ørnesist väljumist ületatakse umbes 9:15 Põhjapolaarjoon
10	Nesna	11:00	11:15
10	Sandnessjøen	12:30	13:30
10	Brønnøysund	16:15	17:00
10	Rørvik	20:30	21:30
11	Trondheim	06:30	10:00
11	Kristiansund	16:30	17:00
11	Molde	20:30	21:30
12	Ålesund	00:00	00:45
12	Torvik	02:00	02:15
12	Måløy	05:00	05:45
12	Florø	07:45	08:15
12	Bergen	14:30

Hurtigruteni laevafirmad

Hurtigruteni laevade korstnamärk alates 2006

Kõik senised laevafirmad:

• HURTIGRUTEN ASA – uus nimi alates 2007
• HURTIGRUTEN GROUP ASA – 2006–2007
• TFDS – Troms Fylkes Dampskibsselskap A/S (1979–2006)
• OVDS – Ofotens og Vesteraalens Dampskibsselskap A/S (1988–2006)
• ODS – Ofotenske Dampskibsselskap A/S (1936–1988)
• VDS – Vesteraalske Dampskibsselskab (1893–1988)
• BDS – Bergenske Dampskibsselskab (1894–1979)
• NFDS – Nordenfjeldske Dampskibsselskab (1895–1989)
• DSDS – Det Stavangerske Dampskibsselskab (1919–1979)
• NDS – Nordlandske Dampskibsselskab (1945–1958)
• FFR – Finnmark Fylkesrederi og Ruteselskap A/S (1988–1996)

Hurtigruteni laevad

Trollfjord Lofootide lähedal

Igapäevaseks väljumiseks on vaja 11 laeva. Praegu on kasutuses 13 laeva. Sõjajärgse põlvkonna laevu kasutatakse peamiselt talveperioodil.

Praegused Hurtigruteni laevad

Polarlys Ålesundis (detsember 2005)

Praegu kasutuses olevate laevade puhul eristatakse kolme põlvkonda: sõjajärgne põlvkond, keskmine põlvkond ja uus põlvkond. Kõigi kolme põlvkonna laevu iseloomustab see, et need on nii kauba- kui ka reisilaevad, mis on spetsiaalselt Hurtigruteni jaoks ehitatud. Laevad peatuvad kai ääres vasaku pardaga kai poole, sest vaid vasakus pardas on ramp.

Vanemaid praegusi laevu:

Laev	Ehitusaasta	Kogumahutavus	Reisijate arv	Pikkus	Laius	Tekkide arv
Nordstjernen	1956	2 191	400	80,7 m	12,6 m	4
Lofoten	1964	2 621	400	87,4 m	13,2 m	4
Polar Star	1969	4 998	100	86,5 m	21,2 m	3
Vesterålen	1986	6 261	510	108 m	16,5 m	7

Uue põlvkonna laevad:

Nordkapp, üks esimesi uue põlvkonna laevu

Laev	Ehitusaasta	Kogumahutavus	Reisijate arv	Pikkus	Laius	Tekkide arv
Kong Harald	1993	11 204	691	121,8 m	19,2 m	7
Richard With	1993	11 205	691	121,8 m	19,2 m	7
Nordlys	1994	11 204	691	121,8 m	19,2 m	7
Polarlys	1996	11 341	737	123 m	19,5 m	7
Nordkapp	1996	11 386	691	123,3 m	19,5 m	7
Nordnorge	1997	11 386	691	123,3 m	19,5 m	7
Finnmarken	2002	15 530	1000	138,5 m	21,5 m	8
Trollfjord	2002	16 140	822	135,75 m	21,5 m	9
Midnatsol	2003	16 140	1000	135,75 m	21,5 m	9
Fram	2007	11 647	400	114 m	20,2 m	8

Ristluslaevad Fram ja Polar Star teevad reise Teravmägedele, Fram ka Gröönimaale ja Antarktikasse. Veel uuema põlvkonna laev, polaarjääklassiga hübriidlaev Roald Amundsen ristiti 2019. aastal Antarktikas.

Trollfjord, üks uusimaid uue põlvkonna laevu

Fram – uusim laev

Endised Hurtigruteni laevad

Aastaarvud märgivad Hurtigrutenil kasutusse võtmist; lühendid aastaarvu järel tähistavad laevafirmat, mille laev Hurtigrutenil sõitis.

Finnmarkeni pardal (1956)

Harald Jarl

Lyngen

Sjøkurs, ex Ragnvald Jarl

Aurulaev Sirius, teine Hurtigruteni laev

Tähestiku järjekorras:

• Alta – 1949 – NFDS
• Ariadne – 1939 – BDS
• Astreæa – 1900 – BDS
• Barøy (1) – 1940, Barøy (2) – 1953 – ODS
• Capella – 1898 – NFDS
• Christiania – 1944 – DSDS
• Dronning Maud – 1925 – NFDS
• Dronningen – 1945 – VDS
• Erling Jarl (1) – 1895, Erling Jarl (2) – 1949 – NFDS
• Finmarken (1) – 1912, Finnmarken (2) – 1956 – VDS
• Haakon VII – 1923 – NFDS
• Haakon Adalstein – 1902 – NFDS
• Haakon Jarl (1) – 1914 – VDS, Håkon Jarl (2) – 1952 – NFDS
• Hadsel – 1941 – NFDS
• Harald Jarl – 1960 – NFDS
• Hera – 1913 – BDS
• Irma – 1931 – BDS
• Jupiter – 1896 – BDS
• Kong Gudrød – 1930 – NFDS
• Kong Haakon – 1919 – NFDS
• Kong Halfdan – 1898 – NFDS
• Kong Harald (1) – 1919 – NFDS
• Kong Olav – 1964 – DSDS
• Lofoten (1) – 1932 – VDS,
• Lyngen – 1948 – VDS
• Lyngen (ex Midnatsol) – 1982 – TFDS
• Lyra (1) – 1905, Lyra (2) – 1945 – BDS
• Meteor – 1955 – BDS
• Midnatsol (1) – 1910, Midnatsol (2) – 1949 – BDS, Midnatsol (3) 1982 – TFDS
• Mira – 1927 – BDS
• Mosken – 1927 – VDS (asenduslav)
• Narvik – 1982 – HRG
• Neptun – 1919 – BDS
• Nordlys (1) – 1951 – BDS
• Nordnorge (1) – 1936, Nordnorge (2) – 1944, Nordnorge (3) – 1964 – ODS
• Nordstjernen (1) – 1937 – BDS
• Olaf Kyrre – 1895 – NFDS
• Orion – 1898 – BDS
• Oslo – 1948 – VDS
• Ottar Jarl – 1947 – NFDS
• Polarlys (1) – 1912, Polarlys (2) – 1952 – BDS
• Prins Olav – 1937 – NFDS
• Prinsesse Ragnhild – 1931 – NFDS
• Ragnvald Jarl (1) – 1942, Ragnvald Jarl (2) – 1956 – NFDS
• Richard With (1) – 1909 – VDS
• Røst – 1899 – VDS
• Ryfylke – 1940 – NFDS
• Saltdal – 1946 – NDS
• Salten – 1953 – NFDS
• Sanct Svithun (1) – 1927, Sanct Svithun (2) – 1950 – DSDS
• Sigurd Jarl (1) – 1899, Sigurd Jarl (2) – 1942 – NFDS
• Sirius – 1894 – BDS
• Skjerstad – 1945 – NDS
• Sørøy – 1950 – DSDS
• Tordenskjold – 1946 – NFDS
• Vesteraalen (1) 1893, Vesterålen (2) – 1950 – VDS

Laevatehased

Hurtigruteni laevad on ehitatud eri tehastes. Suuremate ja väiksemate Norra laevatehaste kõrval, nagu Trondheim Mekaniske Verksted, Kaarbø Verft A/S või Fredrikstad Mekaniske Verksted on laevu ehitatud nimekates välismaa laevatehastes. 1950. aastatel ehitati Blohm & Vossi tehases Hamburgis ja Itaalia laevatehases Cantieri Riuntini dell Adriatico Anconas mitu uut laeva. Praegused uuema põlvkonna laevad valmisid Saksamaal Stralsundi Volkswerftis ning Norra firmades Kværner Kleven Ulstein A/S ja Fosen Mekaniske Verksted. Seni uusim laev Fram valmis 2007. aastal Itaalias Triestes Fincantieri laevatehases.

Õnnetused ja turvalisus

Mälestuskivi Hera huku ohvritele

Bodø sadamas olev mälestuskivi Prinsesse Ragnhildi huku ohvritele

Kui sõjaaegseid kaotusi mitte arvestada, on juhtunud suhteliselt vähe inimohvritega õnnetusi, arvestades suures osas rasketes sõidutingimustes läbitavat üle miljoni meremiilist aastast läbisõitu. Teise maailmasõja ajal kaotati 10 laeva, lisaks sai 2 laeva nii suuri vigastusi, et neid ei saanud enam kasutada. Teada on üle 430 hukkunu nii meeskonna kui ka reisijate seas, lisaks hukkus laevadel umbes 200 sõdurit.

Järgnevas loendis on suuremad hukkunutega õnnetused alates liini rajamisest:

16. juunil 1924 kell 23 põrkasid kokku aurulaevad Haakon Jarl ja Kong Harald Landsgode saarest põhja pool. Haakon Jarl läks põhja ja 17 inimest hukkus.

6. oktoobril 1929 läks aurulaev Haakon 7 öösel ja halva nähtavusega Florø lähedal karile ja uppus. 18 inimest ligi 100 pardalolnust uppus.

Veidi pärast südaööd 18. märtsil 1931 läks aurulaev Hera Havøysundi lähedal põhja; üheksa inimest hukkus, 64 suudeti päästa.

Üheksa inimest hukkus 8. juunil 1940 sakslaste õhurünnakus laevadele Prins Olav ja Ariadne.

23. oktoobril 1940 läks pärast plahvatust põhja Prinsesse Ragnhild Vestfjordis; tõenäoliselt tabas laev meremiini. Pardal oli umbes 500 inimest, kellest vaid 156 suudeti päästa. Bodø sadamas on mälestussammas hukkunutele.

13. septembril 1941 kella 2 paiku öösel uppus Barøy (2) Skutviki ja Tranøy vahel, tabatuna Briti torpeedost. Umbes 130 inimesest suudeti vaid 18 päästa.

Samuti 13. septembril 1941 sai Richard With Hammerfesti lähedal Briti torpeedo tabamuse ja uppus; 99 inimest hukkus.

17. oktoobril 1941 uppus Vesteraalen pärast torpeedotabamust Hasviki lähedal; 26 meeskonnaliiget ja 71 reisijat hukkus.

Sanct Svithun (1) uppus 30. septembril 1943 kella 19 ajal Ålesundi ja Havda vahel Briti pommituslennuki rünnaku järel. 38 inimest hukkus, 76 suudeti päästa.

Aurulaeval Irma hukkus 13. veebruaril 1944 35 meeskonnaliiget ja 25 reisijat, kui kell 18.30 tabas laeva torpeedo, mis lasti välja Norra sõjalaevalt..

24. märtsil 1944 kella 9 ajal uppus Nordnorge (2), tabatuna kahest Briti torpeedost Honningsvågi lähedal. Vaid kaks 13 meeskonnaliikmest jäi ellu. Reisijaid pardal ei olnud.

22. septembril 1954 kella 2 ajal läks aurulaev Nordstjernen Raftsundis karile ja uppus. Viis inimest 220 pardalolnust hukkus.

Bodø sadamas seistes puhkes Erling Jarli pardal 8. jaanuaril 1958 kajutialal tulekahju, mis nõudis 14 ohvrit.

Nagu esimene, aurulaev Sanct Svithun, uppus ka mootorlaev Sanct Svithun (2). 21. oktoobril 1962 sõitis ta Rørviki lähedal vastu kaljut; 48 inimest päästeti, 42 hukkus. Pärast seda õnnetust ei antud seda nime enam ühelegi Hurtigruteni laevale. See oli siiani viimane Hurtigruteni laevahukk. Hiljem on juhtunud väiksemaid õnnetusi ja karilesõite, kuid ühtegi inimest ei hukkunud 2011. aastani. Edu on saavutatud tänu pidevalt täienenud navigatsioonivahenditele, koolitatud personalile ja laevade kõrgele tehnilisele standardile. Laevade meeskond teeb iga 11 päeva järel Honningsvågis läbi mitmetunnise mereohutusõppuse. Meeskondi treenitakse reeglipäraselt erinevate õppusstsenaariumitega.

15. septembril 2011 puhkes parvlaeva Nordlys masinaruumis tulekahju. Hukkus 2 meeskonnaliiget, vigastada sai 16. Laev viidi Ålesundi sadamasse ja reisijad evakueeriti.

Meeskond ja töötingimused

Kõik Hurtigruteni laevad sõidavad Norra lipu all. Seni, kuni riik laevaliiklust olulises osas doteerib, kehtib lipuvahetuse keeld. Seetõttu on ka kõigil laevadel mõne üksiku erandiga norra tüürimehed. Ka teiste meeskonnaliikmete puhul on norralaste osakaal väga suur. Teiste laevafirmadega võrreldes on nn odavtööjõu-riikidest pärit laevapereliikmete osakaal kaduvväike.

Laevadel on 31 (Vesterålen) kuni 85 (Finnmarken) laevapereliiget. Laevapere on kaks marsruuti (22 päeva) järjest tööl ja saab seejärel 22 puhkepäeva. Meeskonnavahetus toimub tavaliselt Bergenis.

Välislingid

• Hurtigruteni ametlik koduleht
• Fotod praegustest laevadest