Hunnebergi mägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hunneberg vid väg 44.JPG

Hunnebergi mägi on lavamägi Rootsi Västergötlandis. Tegemist on ühega kaheksateistkümnest sarnasest mäest selles piirkonnas. Mägi ulatub 90 meetrit ümbritsevast maastikust kõrgemale. Mäe pindala on umbkaudu 70 km². Kõrgeim koht on Utsiksplats mäe idaservas (154 m).

Aastal 1351 muudeti mägi kuninglikuks jahialaks.[1] Mäe nõlvadel on mitmeid käike ja koopaid, kust on murtud lubjakivi, antrakoniiti ja maarjaskilta (põlevkivi erim).

Mäe järgi on oma nime saanud ordoviitsiumi Hunnebergi lade.[2] Tetragraptus approximatuse esmakordne ilmumine Hunnebergi mäel Diabasbrotteti kivimurrus (tegemist on regionaalses geokronoloogias üleminekuga Varangu lademe kivimitelt Hunnebergi lademe kivimitele) märgib ordoviitsiumi stratigraafias piiri Tremadoci lademe ja Flo lademe vahel.[3]

Mäel asuvad Öjemossarna looduskaitseala, Grinnsjö domeenkaitseala, Halle- ja Hunnebergi platoode kaitseala ning Halle-ja Hunnebergi nõlvade kaitseala.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Halle- och Hunneberg – en vägvisare. Vänersborg: Stiftelsen Bergagården. 1991. lk. 32. ISBN 91-630-0543-3
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. GSSP Table - Paleozoic Era