Hugo Conwentz
| Hugo Conwentz | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg | 20. jaanuar 1855 |
| Surmaaeg |
12. mai 1922 (67-aastaselt) Berliin |
| Amet | botaanik |
Hugo Wilhelm Conwentz (20. jaanuar 1855 Gdański lähedal – 12. mai 1922 Berliinis) oli saksa botaanik, paleobotaanik ja looduskaitsja, keda peetakse üheks klassikalise looduskaitse rajajaks Saksamaal ning kogu Euroopas.
Conwentz õppis botaanikat Breslau (tänapäeva Wrocławi) ja Göttingeni ülikoolis ning kaitses 1876. aastal Breslau ülikoolis doktorikraadi. Ta uuris fossiilseid taimi ning Läänemere merevaiku, sealhulgas selles säilinud taimseid ja loomseid inklusioone. Tema teadustöö aitas oluliselt kaasa teadmistele Läänemere piirkonna geoloogilisest ja bioloogilisest minevikust.
Aastatel 1906–1920 juhtis ta Preisimaa looduskaitse keskust (Staatliche Stelle für Naturdenkmalpflege), mille kaudu kujundas ta süsteemse lähenemise loodusmälestiste kaitsele. Conwentz rõhutas eriti looduslike maastike, põlispuude, rändrahnude ja haruldaste ökosüsteemide säilitamise tähtsust.
Tema tegevus pani aluse tänapäevasele looduskaitsepoliitikale ning mõjutas oluliselt looduskaitse arengut ka väljaspool Saksamaad, sealhulgas Põhja- ja Ida-Euroopas.
2017. aastal anti ühele uuele Antarktika merepiirkonnast leitud loimurite ehk tardigraadide liigile Hugo Conwentzi auks teaduslik nimi Hypsibius conwentzii sp. nov.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaczmarek, Łukasz; Parnikoza, Ivan; Gawlak, Magdalena; Esefeld, Jan; Peter, Hans-Ulrich; Kozeretska, Iryna; Roszkowska, Milena (1. veebruar 2018). "Tardigrades from Larus dominicanus Lichtenstein, 1823 nests on the Argentine Islands (maritime Antarctic)". Polar Biology (inglise). 41 (2): 283–301. DOI:10.1007/s00300-017-2190-4. ISSN 1432-2056.