Hornpipe (tants)

Allikas: Vikipeedia

Hornpipe on kiiretempoline inglise, šoti või iiri tants, mis on nimetuse saanud samanimelise loomasarvest tehtud puhkpilli järgi ja mida on mainitud alates 16.–17. sajandist. Vanimad kirjalikud viited hornpipe '​ile pärinevad Inglismaalt[1].

Tantsu on sageli nimetatud meremeeste tantsuks, kuid see arvamus pärineb ajast pärast 1740. aastat, mil tantsija esitas hornpipe '​i Jack Tari tegelaskujuna (hüüdnimi kaubalaevastiku või kuningliku mereväe meremehe kohta) Drury Lane'i teatris ja 1741. aastal märgitakse ära härrasmees, kes tantsib hornpipe '​i Covent Gardenis meremehena. Sama seost võib täheldada ka hiljem[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on tuntuim hornpipe 4/4 taktimõõdus ja seda tantsitakse kõvades kingades. Varasem hornpipe on 3/2 rütmis ja selle rütmiga hornpipe '​id olid Põhja-Inglismaal ja Šoti tasandiku instrumentaalmuusikas levinud 19. sajandini.

Kolmeosaline meetrum iseloomustab ka 17.–18. sajandi instrumentaalmuusikas tantsuviisina kasutatud hornpipe '​i, millest on näiteid nii Inglismaalt (Henry Purcellilt on teada sellenimelised palad semiooperitest "Abdelazer", "Haldjakuninganna" ja "King Arthur") kui ka Prantsusmaa õukonnaballettidest. Barokse hornpipe '​i koreograafiad kasutavad Prantsusmaa barokktantsus välja töötatud sammustikku ja seda iseloomustab sammuühikute vastuollu minek muusikafraasidega teatud kohtades.

Ajalooliste tantsude rekonstrueerija Külli Kressa on kirjeldanud 17. sajandi hornpipe '​i kui spetsiifiliselt inglispärast tantsužanri, mille sammudes analoogselt muusikale on äratuntav aeglasem kolmene meetrum ja sellega paralleelselt kulgev kiirem kuuendikrütm[3][4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]