Hnefatafl

Allikas: Vikipeedia
Hnefatafl

Hnefatafl on ajalooline lauamäng, mida mängiti 4.–12. sajandil Skandinaavias. Selle nimi tuleb sõnadest hnefi 'esimene' ja tafl 'laud'.

Hnefatafl'it on kutsutud ka viikingite maleks, aga mängureeglid on malest siiski erinevad.

Tafl'id on mängud, mida tuntakse ka hnefatafl'i nime all. Need on iidsed Põhjala ja keldi lauamängud, mida mängiti ruudulistel laudadel. Tafl'imänge mängiti Norras, Rootsis, Taanis, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal ja Lapimaal. Tafl'imängud tõrjus välja 12. sajandil male, kuid tahvlipõhine versioon, mida mängisid saamid, oli kasutusel veel 18. sajandini. Tablut’i reeglid kirjutas üles Rootsi loodusteadlane Linnaeus 1732. aastal ja need tõlgiti ladina keelest inglise keelde 1811. aastal. Kõik tänapäevased tafl'imängud põhinevad 1811. aasta tõlkel, milles oli mitmeid vigu. Uutel reeglitel kõrvaldati need vead, mis viis tänapäevaste tafl'imängude loomiseni.

Maailma suurim hnefatafl'i nuppude kogu on pärit Salme laevmatustelt. Sealt on leitud vähemalt 322 hnefatafl'i nuppu ja vähemalt 10 täringut. Nupud pärinevad mitmest eri komplektist.[1]

Käigud[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumine ja ära võtmine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Iga nupp võib liikuda mis iganes vabasse ruutu otsejoones [←↑→↓], kuid mitte diagonaalselt (nagu oda males).
  • Ükski nupp ei tohi kunagi üle mõne teise nupu liikuda.
  • Vastase nupp on ära võetud või mängust eemaldatud siis, kui ta jääb kahe teise mängija nupu vahele kahel vastasküljel (horisontaalselt või vertikaalselt – mitte diagonaali pidi) kahe sinu nupu poolt.
  • Vastase nupp on "ära võetud" või "kinni püütud" siis, kui ta on vastaskülgedelt sinu nuppude poolt kaetud (st et ta ei saa neis suundades enam liikuda). Ka kuningas võetakse sel meetodil ära, välja arvatud mõnel juhul, kui ta on lossi kaitse all.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti ajalugu I. Tartu 2020. Lk 328.