Himmelpforten

Himmelpforten
Pindala	18,3 km² (2017)
Elanikke	5717 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 37′ N, 9° 18′ E
Valla asend Stade kreisis

Evangeelne luterlik Maarja kirik

Himmelpforten (alamsaksa: Himmelpoorten) on vald Hamburgist läänes Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Stade kreisis. Valla pindala on 18,29 km². 31. detsembril 2017 elas seal 5263 inimest. Vald paikneb Horsterbecki oja ääres.

Nimi

Kui Conventus Porta Coeli 1255. aastal Himmelpfortenisse kolis, kandis see veel nime Eylsede/Eulsete (Eylo/Eilhardi asupaik). Ladina nimi Porta Coeli (taevavärav) viitab Maarja kristlikule kujutisele, kuna taevavärav tuleb Hesekieli "suletud väravast" (Hesekiel 44:2–3), mille Maarja selle ettekuulutuse kehastusena avas. Eylsede võttis hiljem omaks alamsaksa tõlke tor Hemmelporten või to der Himilporten kloostri ladinakeelsest nimest, moodsas alamsaksa keeles Himmelpoorten ja saksa keeles Himmelpforten.

Ajalugu

Himmelpforten kuulus vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda. Perekonnad von Brobergen ja von Haseldorf annetasid tsistertslaste nunnakloostri Rahdenis Lamstedti juures. 1255. aastal kolis see Himmelpfortenisse, siis nimega Eulsete. Himmelpforteni kloostrit nimetati varem ladina keeles: Porta Coeli (taevavärav), mis sai koha nimeks vastavalt Himmelpoorten (alamsaksa) või Himmelpforten (saksa). Nunnakloostri kirikut kasutati ka kihelkonnakirikuna. Nunnad valisid praosti, esmamainitud 1255. aastal (keegi Albert), kellel oli privileeg nimetada preestreid kirikutesse Himmelpforteni kihelkonnas, teadaolevalt Himmelpfortenis, Großenwördenis, Hechthausenis ja Horst upon Ostes.

Nunnakloostrid on traditsiooniliselt olnud institutsioonid, kes pakkusid paremal järjel vallalistele tütardele, kellele ei olnud pakkuda staatusele sobivat abikaasat või kes ei tahtnud abielluda, korralikke elatusvahendeid. Seega, kui sellise staatusega vallaline naine ühines nunnakloostriga, andis ta teenitava vara (kinnisvara) või – ainult tema eluajal – regulaarseid sissetulekuid, mida tema meessoost sugulased maksid nunnakloostrile, mis esimesel juhul moodustas osa nunnakloostri mõisatest.

1556. aastal nimetas Himmelpforteni toonane luterlik praost Segebade II von der Hude esimese luterliku Himmelpforteni pastori, Peter Schlichtingi. Kui 16. sajandi keskpaigas võttis enamik vürstliku peapiiskopkonna elanikke omaks luterluse, ei tulnud loobuda nunnakloostri ülesandest pakkuda ülalpidamist vallalistele naistele. Nii muutus endine Himmelpforteni roomakatoliku nunnaklooster koos oma mõisatega luterlikuks sihtasutuseks (saksa: das Stift, täpsemalt: Frauenstift).

Johann T'Serclaes von Tilly juhitud Katoliikliku Liiga okupatsiooni ajal (1628–1630) pidi Bremeni piiskopitooli valitsev administraator Johann Friedrich nõustuma nunnakloostrite katoliiklike külastustega. 1629. aasta novembris andsid Rooma katoliku külastajad luterliku usutunnistuse prioressile ultimaatumi pöörduda katoliiklusesse või lahkuda nunnakloostrist.

Ühtegi pöördumist ei toimunud, nii et 6. augustil 1630 lahkusid kõik luterlased, päev enne nende väljakuulutatud sunniviisilist väljatõstmist nunnakloostrist. Restitutsiooniedikti kohaselt anti Himmelpforteni kloostri mõisad jesuiitidele nende rahastamiseks ja nende misjoniks vastureformatsiooni käigus vürstlikus peapiiskopkonnas. Väljasaadetud luterlastele keelduti tagasi andmast kinnisvara, mille nad olid andnud nunnakloostrile sinna astudes.

Pärast Liiga vägede lahkumist Himmelpfortenist tulid luterlased tagasi ja valisid 1638. aastal uueks praostiks Casper Schulte. Pärast seda, kui rootslased 1645. aastal Himmelpforteni okupeerisid, lubas kuninganna Kristiina 27. oktoobril 1647 Himmelpforteni nunnakloostri ja selle mõisad krahv Gustaf Adolf Lewenhauptile meesliinis (Mannlehen) päritavaks lääniks.

30. juulil 1651 ostis Lewenhaupt ametlikult nunnakloostri, samas kui 11 allesjäänud elanikule prioress Gertrud von Campe juhtimisel anti elatusvahend kuni surmani. Uued elanikud ei olnud enam vastuvõetavad. Alates Lewenhaupti läänistusest moodustasid Himmelpforteni kloostri mõisad ja jurisdiktsioonid senjöriaalse Amt Himmelpforteni keskusega Himmelpfortenis.

1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. Pärast Preisi ja Prantsuse okupatsioone aastatel 1806–1810 annekteeris hertsogkonna üürike Vestfaali kuningriik, Amt Himmelpforteni asemele tuli Stade ja Himmelpforteni kanton. 1. jaanuaril 1811 annekteeris Prantsusmaa kogu Lõuna-Elbe Saksa ranniku ja tagamaa ning endise Amt Himmelpforteni ala moodustas osa Himmelpforteni kantonist Bouches-de-l'Elbe departemangus.

Himmelpforteni jaam on peaaegu Niederelbebahni keskkohas

1813. aastal anti hertsogkond tagasi Electorate of Hanover, mis – pärast ülendamist Kingdom of Hanover 1814. aastal – liidendas hertasogkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas taastatud Amt Himmelpfortenist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa. 1885. aastal liidendati Amt Himmelpforten uude Stade kreisi.

Himmelpforten on üks Saksamaa vanemaid Weihnachtspostämter või Jõulupostkontoreid, kuhu lapsed saavad Jõuluvanale kirju kirjutada ja vabatahtlikud vastuseid saadavad.

Himmelpforteni osad

Tänane Himmelpforten koosneb järgmistest paikkondadest ja endistest iseseisvatest valdadest:

• Breitenwisch (alamsaksa: Bredenwisch)
• Kuhla (alamsaksa: Kuhla)
• Löhe (alamsaksa: Löh)
• Neukuhla (alamsaksa: Neekuhla)
• Ochsenpohl (alamsaksa: Ossenpohl)
• Ramels (alamsaksa: Ramels)

Välislingid

• www.himmelpforten.de