Henry de Montherlant
Henry de Montherlant (prantsuse hääldus: [mɔ̃tɛʁlɑ̃]; 20. aprill 1895 – 21. september 1972) oli prantsuse kirjanik ja esseist, Prantsuse Akadeemia liige alates 1960. aastast.
Montherlant esindas prantsuse kirjanduses konservatiivset (reaktsioonilist) suunda, mis ühendas rahvuslust, katoliku traditsionalismi (ristiusu õpetust ennast Montherlant ei pooldanud, pooldades vaid kirikut kui autoritaarset institutsiooni) ja Vana-Rooma paganlike traditsioonide jumaldamist. Montherlant innustus noorena spordist, eriti jalgpallist ja härjavõitlusest, mida kujutas ka oma teostes.
Reisis 1930. aastatel sageli Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaale kuulunud Alžeerias, luues seksuaalsuhteid noorte meesprostituutidega.
Naiste suhtes sarkastiline, antifeministlik tetraloogia "Les Jeunes Filles" ("Noored neiud", 1936–1939) kutsus esile kirjandusliku skandaali. Romaanisari kirjeldab heal järjel kirjaniku armuseiklusi. Feminiinsust kujutatakse seal gangreenina, mis lisaks peategelasele haarab ka Prantsusmaa kujuteldavat viriilset keha, ähvardades seda mehelikkuse kaotusega.[1]
Vastustas 1930. aastate lõpus Prantsusmaa valitsuse defetistlikku hoiakut Saksamaa suhtes, samas Prantsusmaa langemise järel tegi mõne sõnavõtu, mida peeti kollaboratsionistlikuks. Ei osalenud vastupanuliikumises, ent keeldus ka osalemast Saksamaa korraldatud Euroopa natsismimeelsete ja/või saksameelsete kirjanike üritustel (nagu Weimari konverents).
Kaotas eakana peaaegu täielikult nägemise (väidetavalt oli varem sattunud noorukite rünnaku ohvriks, kui üritas Pariisi tänavatel kedagi neist võrgutada), sooritas enesetapu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pierre Damamme. L’horreur du féminin dans le cycle des Jeunes Filles d’Henry de Montherlant, ou comment on émascule la France Itinéraires, 2/2019.