Henrik Normann
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
See artikkel räägib näitlejast; teadlase kohta vaata artiklit Henrik Norman. |
Henrik Normann (sündinud 1. juulil 1971) on eesti meelelahutustegelane ja näitleja.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
1989. aastal lõpetas Tallinna Nõmme Gümnaasiumi.
1993. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise eriala.
Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]
Töötanud 1993-1996 Makarov Music Managementis.
Veel on töötanud ETV-s, Top Raadios, raadios B3, Tipp Televisioonis ja Sky Plus-is.[1]
Ta töötas 2009. aasta oktoobrist[2] kuni märtsini 2010[3] Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti peaspetsialistina.
Telesaadetes osalemine[muuda | muuda lähteteksti]
- 2006 "Püramiid"
- 2008 "Tantsud tähtedega"
- 2013 "Su nägu kõlab tuttavalt"
Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]
- 1993 "Õnne 13" (Ingmar)
- 2000 "Vanad ja kobedad" (Maie Põld ja Väino)
- 2003-2004 "Õpetajate tuba" (koolidirektor Kaljo Puslak)
- 2008-2011 "Eestlane ja venelane" (Tõnu)
- 2010-2012 "Kälimehed" (Priidik)
Film[muuda | muuda lähteteksti]
- 2003 "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (Maie ja Väino)
Režissöörina valminud teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- 2018 "Elu hammasratastel" (film)
- 2022 "Armastus" (seriaal)
Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on alates aprillist 2009 Keskerakonna liige.[4]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli 2008-2011 abielus Katre Kütiga.
2018. aastast on Normann suhtes Kristina Pauga.
Tema isa on endine muusikaõpetaja ja endine Tallinna Muusikakooli direktor Toots Normann.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Henrik Normamm. Tee nalja, Normann! Tallinn, 2021, Lk. 169, 176, 178-179, 180
- ↑ Henrik Normann asus tööle munitsipaalpolitseisse, ERR.ee, 27. oktoober 2009
- ↑ Henrik Normann käis Egiptuses närve turgutamas, Elu24, 23. märts 2010
- ↑ Näitleja Henrik Normann astus Keskerakonda, Elu24, 16. aprill 2009
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Verni Leivak. Normannid vabanesid pere õudusunenäost, Õhtuleht, 1. november 2000
- Henrik Normann kolis naisest lahku, Postimees, 7. veebruar 2007