Helmut Schmidt

Helmut Schmidt
	Helmut Schmidt 1977
Saksamaa liidukantsler
	Ametiaeg; 16. mai 1974 – 1. oktoober 1982
Eelnev	Willy Brandt
Järgnev	Helmut Kohl
Isikuandmed
Sünniaeg	23. detsember 1918; Hamburg
Surmaaeg	16. november 2015; Hamburg
Erakond	SPD

See artikkel räägib poliitikust; parapsühholoogi kohta vaata artiklit Helmut Schmidt (parapsühholoog).

Helmut Heinrich Waldemar Schmidt (23. detsember 1918 Hamburg – 10. november 2015 Hamburg) oli Saksamaa sotsialistist poliitik, Saksamaa liidukantsler 1974–1982.

Noorpõlv

Ta sündis õpetajate perekonnas. Tema isa oli juudi ärimehe ebaseaduslik poeg, ehkki seda varjati. See sai avalikuks alles 1984, kui seda ütles ajakirjanikele Schmidti sõber Valéry Giscard d'Estaing, endine Prantsusmaa president. Hiljem selgus, et d'Estaing oli selleks avalduseks eelnevalt Schmidtilt luba küsinud.

Teises maailmasõjas värvati Schmidt algul Bremenis õhutõrjesse, edaspidi sõdis lühikest aega idarindel. 1942 kutsuti ta Berliini, kus ta asus tööle ministeeriumi nõunikuna. Samal aastal abiellus ta oma lapsepõlvearmastuse Hannelore Glaseriga, keda hüüti Lokiks. Alates detsembrist 1944 kuni sõja lõpuni sõdis ta kahurväe vanemleitnandina läänerindel. Aprillis 1945 langes ta brittide kätte sõjavangi, kus viibis augustini.

Schmidt jätkas oma haridusteed Hamburgis, õppides majandust ja politoloogiat. Ta lõpetas 1949.

Helmut ja Hannelore Schmidtil oli poeg, kes suri väikelapsena, ja 1947 sündinud tütar Susanne, kes töötab Inglismaal jaapani pangas.

Poliitikukarjäär

Helmut Schmidt astus Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse 1946. 1947–1948 juhtis ta SSDP üliõpilasorganisatsiooni Sozialistische Deutsche Studentenbund.

Ta töötas pärast ülikooli lõpetamist Hamburgi linnavalitsuse majandusosakonnas ning alates 1952 juhtis Hamburgi majandus- ja transpordiministeeriumi.

1953–1958 oli ta Bundestagi saadik. Ta sai tuntuks konservatiivse valitsuse valju kriitikuna ning sõnavõttudega tuumarelvade vastu üldse ja Saksamaa pinnal eriti. 1958 loobus ta Riigipäeva saadiku kohast, keskendudes tööle Hamburgis.

Hamburgi linnavalitsust nimetati tollal senatiks ja Schmidt töötas 1961–1965 "sisesenaatori" ehk siseministrina. Ta sai tuntuks tegijana: mehena, kes saab iga asjaga hakkama, isegi Põhjamere 1962. aasta üleujutusega. Ta ei kõhelnud isegi põhiseadust rikkumast, kasutades sõjaväge üleujutusega võitlemisel ja selle tagajärgede likvideerimisel (Saksamaal oli keelatud kasutada sõjaväge sisepoliitiliste probleemide lahendamiseks). Alles 1968 tehti Saksamaa põhiseadusesse parandus, mis tegi loodusõnnetustele erandi.

Kogu tema poliitikukarjääri iseloomustab hästi tema ütlus: «Inimesed, kellel on mingist asjast nägemus, peaksid minema arsti juurde.»

1965 valiti ta tagasi Bundestagi. 1967 asi ta SSPD parlamendifraktsiooni juhiks ja 1968 SSPD aseesimeheks. Oktoobris 1969 sai ta Willy Brandti kabinetis kaitseministriks, juulis 1972 majandus- ja rahandusministriks. 15. detsembril 1972 majandus- ja rahandusministeerium lahutati ning Schmidt oli sellest ajast rahandusminister.

Kui 1974. aastal avastati, et Brandti sekretär Günter Guillaume oli Ida-Saksa julgeolekuteenistuse Stasi agent, läks Brandt 7. mail erru ja 16. mail sai Schmidt Saksamaa kantsleriks, jätkates senist sotsiaaldemokraatide ja vabade demokraatide koalitsiooni. Kuigi nii 1976. kui ka 1980. aasta Liidupäeva valimistel võidutsesid CDU ja CSU, ei suutnud nad SPD-FDP koalitsiooni välja tõrjuda ja ta jäi edasi kantsleriks. Kuid 1980. aastate alguses suurenesid SPD ja FDP vahelised lahkarvamused eriti majanduslikes küsimustes märgatavalt. 5. veebruaril 1982 võitis Schmidt umbusaldushääletuse, kuid 17. septembril astusid FDP ministrid tagasi ja SPD moodustas vähemusvalitsuse, Schmidt oli ise ka välisminister. 1. oktoobril 1982 pidi ta tagasi astuma umbusaldushääletuse tulemusena. See oli esimene õnnestunud umbusaldushääletus kantslerile Saksamaa ajaloos. Schmidti järglaseks sai CDU parteijuht Helmut Kohl.

Publikatsioonid

Schmidt, Helmut. "Menschen und Mächte". Siedler: 1987.

Välislingid

Eelnev Willy Brandt	Saksamaa liidukantsler 1974–1982	Järgnev Helmut Kohl