Heliodoros

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heliodoros [heeli'odooros] (vanakreeka keeles Ἡλιόδωρος, 3. või 4. sajand) oli kreeka romaanikirjanik.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Heliodoros sündis Süürias Emesa linnas (praegu Homs). Ta enda väitel oli ta isa nimi Theodosios ning ta kuulus Heliose (Päikese) preestrite perekonda.

Autorit on vahel samastatud Tessaalia linna Trikka piiskopi Heliodorosega.[1] 14. sajandi Bütsantsi autor Nikephoros Kallistos Xanthopulos kirjutab, et romaani olevat piiskop kirjutanud nooruseas, enne kristlaseks saamist. Kui see hiljem teatavaks sai, olevat teda sunnitud loobuma kas autorsusest või piiskopikohast, ning Heliodoros olevat eelistanud loobuda viimasest.[2] Enamik uurijaid peavad seda samastamist ekslikuks.[3]

Teos[muuda | muuda lähteteksti]

Heliodoros kirjutas 10 raamatust koosneva romantilise romaani "Aithiopika" (Αἰθιοπικά, "Etioopia lood"). Selle peategelased on Etioopia kuningatütar Charikleia ja Tessaalia noormees Theagenes. "Aithiopika" ülesehitus on üsna keeruline ja kunstipärane, sündmuste käiku katkestavad pidevalt kõrvalepõiked ning teose alguses satub lugeja loo keskpaika. Teost stiil on traagilis-heroiline, välditud on frivoolsusi ja rõhutatud peategelaste truudust ja jumalakartlikkust.

Teose lühikokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia kuningatütar Charikleia sünnib valgena ning ta ema hülgab ta seetõttu. Rändur Charikles viib ta kaasa Delfisse, kus neiu saab korraliku kreeka hariduse. Temast saab Artemise preestritar. Jumalanna pidustuste ajal kohtab ta Tessaalia noormeest Theagenest ning noored armuvad. Vahepeal on Charikleia ema teda otsima saatnud preestri, kes aitab noortel põgeneda. Pärast mitmeid seiklusi (piraadid, maanteeröövlid, himurad kosilased, valesurmad) jõuavad nad viimaks Etioopiasse, pääsevad üle noatera jumalale ohverdamisest, Charikleia vanemad tunnevad tütre ära ning noored abielluvad.

Järelmõju[muuda | muuda lähteteksti]

Heliodorose romaan oli eriti populaarne Bütsantsis. Sellel oli suur mõju 12. sajandi autoreile Theodoros Prodromosele ("Rodanthe ja Dosikles") ja Niketas Eugenianosele ("Drosilla ja Charikles"). Teos oli oluline ka uusaja Lääne-Euroopa romaani kujunemises (Torquato Tasso, "Vabastatud Jeruusalemm"; Miguel de Cervantes Saavedra, "Persiles" ja teised). Motiivid Heliodorose romaanist on olnud aluseks Giuseppe Verdi ooperile "Aida".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sokrates Scholastikos, Historia ecclesiastica 5.22
  2. Xanthopulos, Historia ecclesiastica 12. – Patrologia Graeca 146.860; vaata ka Hans-Georg Beck. Byzantinisches Erotikon. München: Beck, 1986, lk 167
  3. Nt Niklas Holzberg. The ancient novel: an introduction. London [etc]: Routledge, 1995, lk 78