Heinrich Johan von Brandt

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Johan von Brandt (1653–1735) oli Rootsi sõjaväelane, ooberst ja Liivimaa mõisnik, kes osales Põhjasõjas ning juhatas seal Saaremaa maatragunieskadroni. 1702. aastal oli ta lühikest aega Alūksne komandant, kuid langes samal aastal vangi. Ta läks sõjaväest ooberstina 1722. aastal erru.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Johan von Brandt sündis 1653. aastal Liivimaal. Tema isa oli Claes von Brandt ema perekonnanimega Langenberg.[1][2]

1676. aastal oli Heinrich Johan kortermeister Cronstierna rügemendis, järgmisel aastal sai ta sama positsiooni ka Liivimaa aadlilipkonnas. 1678. aastal oli ta Claes Flemingi Soome ratsarügemendis leitnant. Järgnev aasta sai ta ka selle rügemendi kortermeistriks. 1680. aastal sai Brandt Kuninganna Ulrika Eleonora ihukaitse ratsarügemendis rittmeistriks.[1]

1691. aastal aadeldati Brandt koos oma vennaga, kuid nad immatrikuleeriti alles 1700. aastal.[1]

22. augustil 1700 sai Brandt Saaremaa maatragunirügemendi ülemaks ja ooberstleitnandiks. Ta lahkus sellest postist 1702. aastal ning sai samal aastal Alūksne komandandiks. Selles ametis sai ta tihti venelaste piiritaguste ettevalmistuste kohta tulevaid sõnumeid.[1][3]

Selles ametis kirjutas ta 2. juunil 1702 kirja Liivimaa Läti distrikti majandusasehaldurile kirja, kus ta kirjeldab deserteerimise vastu võetavaid meetmeid: [3]

„Maamiilitsa täieliku organiseerimise ja komplekteerimise kohta käiva patendi eest tänan ma seda enam, et see tuleb praegusel ajal väga sobival momendil. Sellepärast olen ma selle ka lasknud otsekohe pataljonidele teatavaks teha. Jätkub sõnumite tulek Venemaalt, et Pihkva juurde koguneb ikka enam ja enam abivägesid. Neil päevil karistati umbes 60 maamiilitsa väejooksikut 7-kordse kadalipuga, täna aga 3 niisugust võllaga. Selleläbi loodetakse küll sõjaväest ärajooksmist lõpuks peatada“

1702. aastal toimunud Valmiera lahingus langes Brandt vangi, kuid naasis pärast sõja lõppu kodumaale. 1722. aastal läks ta ooberstina sõjaväest erru.[1]

Heinrich Johan von Brandt suri 1735. aasta juuni algul ning maeti 7. juunil 1735 Maarja Magdaleena kirikusse Stockholmis. Meesjäreltulijaid tal ei olnud ning temaga suri ka Brandtide meesliin välja.[1]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Johan von Brandt abiellus Maria Christine Örneklouga, nende abielust sündisid tütred Johanna Lovisa ja Maria Elisabeth von Brandt.[1]

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Johan von Brandt oli Liivimaal Muhu (Möön), Simersi, Rosacki ja Reptali mõisad.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Von Brandt No. 1365". Vaadatud 28.02.2023.
  2. "von Brandt Brandten". Vaadatud 28.02.2023.
  3. 3,0 3,1 Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Lk 79.