Heino-Olaf Heinlo
Heino-Olaf Heinlo (30. märts 1934 Tallinn – 15. september 2005 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane ja biokeemik.
Ta õppis Tallinna Õpetajate Instituudis bioloogia erialal, lõpetas 1956. aastal Tallinna 2. Keskkooli, 1958. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi keemia ja bioloogia õpetaja erialal ning sai 1973. aastal bioloogiakandidaadi kraadi tööga "Mõningatest trüpsiini autolüüsi iseärasustest inhibiitori manulusel ja puudumisel".[1][2]
Heinlo alustas sportimist keskkoolis Harry Aumere juhendamisel, regulaarselt hakkas treenima 1950. aastal Aleksander Tšikini käe all. Ta tuli aastatel 1954–1959 4 korral individuaalselt (2 korda 100 ja 200 m jooksus) ning 5 korral teatejooksudes Eesti meistriks, võistles 21 korda Eesti koondises ja kuulus Kalevi liikmeskonda.[2]
Heinlo asus 1958. aastal tööle Tallinna 4. Keskkooli, töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia instituudis teadurina, 1978. aastast Tallinna Polütehnilise Instituudi kehalise kasvatuse kateedri vanemõpetajana, 1986. aastast dotsendina ja aastatel 1992–2000 TTÜ Spordikeskuse lektorina.[1][2]
Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- 100 m – 10.7 (1955)
- 200 m – 21.7 (1957, Eesti rekord)
- 400 m – 50.3
- Kaugushüpe – 6.81