Heiki Kortspärn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heiki Kortspärn (sündinud 22. juunil 1951 Tartus) on eesti korvpallur, literaat ja ettevõtja.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2010. aastast on Heiki Kortspärn invaliidsuspensionär.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Kortspärn on viiekordne Eesti NSV meister korvpallis (1970, 1975, 1976, 1977, 1978).

Vabadusvõitlus ja militaartegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1970 – asutas Tartus põrandaaluse organisatsiooni Vaba Eesti[viide?]
  • 1970 ja 1974 – salajane kirjakuller Eesti ja Soome vahel[viide?]
  • 1987–1994 – Tartu rahvakogunemistel ja Vanemuise tänava ringauditooriumi koosolekute turvamine[viide?]
  • 1989 – esimesena Eestis tegi ettepaneku "Piirid kinni!", mille ainsa ajalehena avaldas Maaleht (17.08.1989)
  • 1989 – Vabadussõjas langenute ausamba taastamine Kambjas
  • 1996 – astus Kaitseliitu, taastas Kambja Kaitseliidu
  • 1997–1998 – taastas Kambja Kaitseliidu laskevälja ja ehitas üles Kaitseliidu maja
  • 1998–1999 – projekteeris ja rajas oma talu nurmele mälestusmärgi vabadussõjalaste mälestuseks

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Kortspärn oli Kambjas Kodanike Komiteede liikumise juht ning Rahvarinde liikumise üks algatajaid ja juhte.

Ta oli kauaaegne Kambja vallavolikogu liige ja volikogu korrakaitsekomisjoni esimees ning Kambja valla esindaja Eesti Maaomavalitsuste Liidus.

Ta oli Kambja Laulu- ja Mänguseltsi asutajaliige, Kambja spordihoone rajamise ettepaneku autor, projekti kaasautor ja ehitusele kaasaaitaja, Kambja spordiklubi juhatuse liige, Kambja Vallamuuseumi rajamise ettepaneku autor.

Parteilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Kambja valla tunnuslause "Kambja – Eesti koorilaulu häll" ja Kambja valla teenetemärgi autor. Ta on filmi "Pildikesi Kambja lähiajaloost 1988–2005" autor ja režissöör.

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

Pseudonüüm Maria Martin (Kambja kiriku kaitsepühakute järgi).

  • Luulevihik “Mina olen Eesti valu” (2002, kordustrükk 2016)
    • esikoht üle-eestilisel luulevõistlusel "Luulekevad" 2003
    • kolmas koht luulevõistlusel "Kuldne sügis" (2001, 2002)

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti Vabadussõjalaste Liit" 1999 (2006 – teine, täiendatud trükk, 2015 – kolmas, täiendatud trükk)
  • "Eestlase saatus" (2003), "Eestlase saatus – 2" (2008), "Eestlase saatus – 3" (2014)
  • "Kaitseliitlase saatus" (2015)
  • "Eestluse hauakaevajate biograafiline leksikon" (2015) – koostaja
  • "Sureme surmates – eestluse väärika ellujäämise õpetus" (2016)
  • "Ärevad mõtted eestluse surivoodil" (2018)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Kortspärn oli aastatel 1976–2011 abielus Malle Kortspärnaga (sündinud Müntel). Tütar Krista (sündinud 1989).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]