Hearts of Iron IV
| Hearts of Iron IV | |
|---|---|
| Arendaja | Paradox Development Studio |
| Väljaandja | Paradox Interactive |
| Produtsendid |
Staffan Berglén |
| Disainer |
Dan Lind |
| Programmeerija | Dan Lind |
| Kunstnik | Fredrik Toll |
| Stsenarist | Johan Andersson |
| Helilooja | Andreas Waldetoft |
| Mootor | Clausewitz Engine |
| Platvorm | Microsoft Windows, macOS, Linux |
| Väljalaskeajad | 6. juuni 2016 |
"Hearts of Iron IV" on sõjaline strateegiamäng, mis keskendub II maailmasõjale. Mäng avaldati 6. juunil 2016.[1] Mängu avaldas Paradox Interactive järjena mängule "Hearts of Iron III".
Mäng laseb mängijatel juhtida ükskõik millist riiki, alustades 1936. või 1939. aastast.
Mängu olemus[muuda | muuda lähteteksti]
Hearts of Iron IV on sõjaline strateegiamäng, mis keskendub II maailmasõja perioodile. Mängija võib 1936. või 1939. aasta alguskuupäeval mängida nii üksik- kui ka mitmikmängus mis tahes selle aja riigina. Riigi sõjavägi jaguneb mere-, õhu- ja maavägede vahel. Maavägede jaoks võib mängija treenida ja juhtida eri tüüpi jalavägedesid, tanke ja muid diviise. Väed nõuavad ka mehi ja varustust, sealhulgas relvi, tanke, sõjalaevu ja sõjalennukeid, mida lahingus kasutatakse. Seadmeid toodavad sõjaväetehased, laevu aga sadamad. Neid sõjaväevabrikuid ja sadamaid ehitavad omakorda tsiviiltehased, mis ehitavad ka mitmesuguseid muid hooneid, toodavad elanikkonnale tarbekaupu ja lubavad kaubandust teiste riikidega. Enamik riike on esialgu sunnitud pühendama olulise osa oma tsiviiltehastest tarbekaupade tootmisele. Lisaks mobilisatsioonile on ka teisi poliitikaid, sealhulgas riigi seisukoht ajateenistuse ja kaubanduse suhtes.[2]
Maa on jagatud väikesteks piirkondadeks, mida nimetatakse provintsideks, mis on rühmitatud "osariikide" moodustamiseks. Igas osariigis on teatud hulk hooneid, tehaseid, populatsiooni ja 5 infrastruktuuri pesa. Suured mered ja ookeanid (sõjalaevade puhul) ning taevas (sõjalennukite puhul) jagunevad sarnaselt erinevatesse piirkondadesse. Kõigile nendele provintsidele on määratud teatud tüüpi maastik, mis määrab, kui hästi eri tüüpi üksused seal lahingus toimivad. Diviisid paigutatakse provintsidesse ja võivad rünnata naaberprovintsides asuvaid vaenlase üksusi. See, kui hästi diviisid lahingus toimivad, sõltub erinevatest teguritest, nagu varustuse kvaliteet, ilm, maastiku tüüp, diviisi juhtiva kindrali oskused ja omadused, õhuvõitlus piirkonnas ning mõlema poole moraal. Tehnoloogiaid saab uurida seadmete täiustamiseks. Militaarseid doktriine saab täiendada muuhulgas armeepunktidega, mis sageli tähendab, et tehnoloogiliselt arenenum rahvas saab võitluses eelise. Kui diviis (või mitu diviisi) ületab edukalt vaenlase provintsi, võivad nad selle hõivata. Mõnel provintsil võib olla võidupunkte, mis võivad okupatsiooni korral viia vaenlase kapitulatsioonile lähemale.[3]
Mäng üritab ka jäljendada tolleaegseid keerulisi diplomaatilisi suhteid. Riigid võivad võtta mitmesuguseid diplomaatilisi otsuseid; nad võivad muuhulgas allkirjastada mittekallaletungilepinguid, tagada teiste riikide sõltumatuse ja pakkuda või taotleda sõjalist juurdepääsu. Diplomaatia lubab riikidel luua liitusid ning kutsuda liitu teisi riike. Liidu liikmed võivad üksteist sõdades abistada, muutes liitlased väärtuslikuks varaks. Saadaval on ka mõned salajasemad diplomaatilised aktsioonid. Näiteks võib mängija õigustada sõda teiste rahvaste vastu, levitada oma ideoloogiat välismaal või korraldada riigipöörde. Mängus osalevad riigid võivad olla demokraatlikud, fašistlikud, kommunistlikud või neutraalsed. Igal neljal ideoloogial on eelised ja puudused; nt fašistlikud riigid võivad kergesti teiste riikidega sõdida, aga teised rahvad ei ole nendega valmis kauplema nii palju kui demokraatlike riikidega. Kui mõni muu ideoloogia muutub riigis liiga populaarseks, võidakse korraldada rahvahääletus, mis pöörab rahva rahumeelselt kõige populaarsemale ideoloogiale. Vastasel juhul võivad ideoloogiad vägivaldselt võimule tulla riigipöörete, kodusõdade või võõrvõimu sunniviisilise allutamise kaudu.[4]
Seda diplomaatiat laiendatakse veelgi spionaaži lisamisega lisapakis "La Résistance", mis laiendab okupeeritud territooriumide haldamist, mida tehakse vastavalt mängija valikutele ja ideoloogiale erinevalt. Lisaks võimaldab spioonivõrgu arendamine varastada tehnoloogiat, koguda teavet vastase sõjaväe kohta ja osaleda muudes spionaažitegevustes.[5]
Kuigi mäng sisaldab mõningaid sündmusi, on mängul "riiklikute fookuste" süsteem, mis muudab fikseeritud sündmused vähem vajalikuks kui seeria eelmistes osades. Igal mängu riigil on "fookuste puu", millel on erinevad "riiklikud fookused", mis annavad teatud efekte või käivitavad sündmusi. Fookused võivad anda erilisi boonuseid, näiteks tehnoloogiate boonuseid ja tehaseid. Kuigi mõned boonused (nt lisatehased) on väga käegakatsutavad, on teised (nagu moraali parandamine) abstraktsemad. Fookused valmivad aja jooksul; korraga võib töötada ainult ühe fookuse kallal ja selle kallal töötamine kulutab teatud poliitilist jõudu. Algselt olid ainulaadsed fookuspuud vaid käputäiel võtmeriikidel, nagu Natsi-Saksamaa, Ühendkuningriik, Nõukogude Liit ja USA; kõik teised riigid jagasid üldist. Hilisemad uuendused ja lisapakid on lisanud fookuspuud ka teistele riikidele.[6]
Hearts of Iron IV tutvustab ka mõistet "maailmapinge", mis on abstraktne esitus sellest, kui lähedal on maailm ülemaailmsele sõjale, skaalal 0–100. Riikide agressiivsus võib suurendada maailmas pingeid, samas rahumeelsed tegevused vähendavad seda.[7]
Mängul on kaheksa lisapakki, mis edendavad mängukogemust: "Together for Victory", "Death or Dishonor", "Waking the Tiger", "Man the Guns", "La Résistance", "Battle for the Bosporus" , "No Step Back"ja "Blood Alone".[8] Mängus on ka Eestil oma laiendused.
Mäng lubab kogukonnal luua mängule oma lisasid/modifikatsioone, mis muudavad mängu mitmel viisil.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Dingman, Hayden (15. märts 2016). "Paradox Interactive reveals release dates for Hearts of Iron IV and Stellaris". PC World (inglise). Vaadatud 9.09.2016.
- ↑ Apolon (29. juuni 2016). "'Hearts Of Iron 4' Beginner's Guide: Tips, Tricks and Strategies For Mastering The Basics". Player.One. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2019. Vaadatud 8. jaanuaril 2019.
- ↑ JAFalcon (18. märts 2016). "Hearts of Iron IV developer diary talks about nuclear weapons". GameWatcher. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2019. Vaadatud 20. veebruaril 2019.
- ↑ Hannley, Sean (7. juuni 2016). "Review: Hearts of Iron IV". Hardcore Gamer. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2019. Vaadatud 20. veebruaril 2019.
- ↑ Hafer, T.J. (19. oktoober 2019). "Hearts of Iron IV: La Resistance announced, adds spies and commandos". PC Gamer. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2019. Vaadatud 19. oktoobril 2019.
- ↑ Dumitrescu, Andrei (4. oktoober 2015). "Hearts of Iron IV Details Italy, National Focuses and Initial Setup". Softpedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2019. Vaadatud 20. veebruaril 2019.
- ↑ Priest, Simon (8. mai 2015). "World Tension and neutrality in new Hearts of Iron IV dev diary". GameWatcher. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2019. Vaadatud 20. veebruaril 2019.
- ↑ "Hearts of Iron IV - Paradox Interactive". paradoxinteractive.com (inglise). Vaadatud 31. detsembril 2023.
- ↑ Haas, Pete (23. jaanuar 2014). "Hearts Of Iron 4 Coming In Early 2015". Cinema Blend. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2014. Vaadatud 29. aprillil 2019.