Lehekülje Havel lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib jõest; Tšehhi kirjaniku ja poliitiku kohta vaata artiklit [[Václav Havel]]}}
{{Jõgi 
| jõe_nimi = Havel
| pildi_nimi = Grunewald Tower Havel view Sep12.jpg
| pildi_link = Havel 
| jõe_lähe = Mecklenburgi järvedest
| suue = Elbe jõkke
| valgla_maad = [[Saksamaa]]
| pikkus = 334 km 
| valgla_pindala = 23 858 km²
| jõe_langus = 40,6 m
| jõe_lang = 
| äravool =
| paremad_lisajõed = [[Rhin]]
| vasakud_lisajõed = [[Spree]], [[Nuthe]]
| osm = jah
}}
[[Pilt:Grosser-Zernsee-26-IV-2007-565.jpg|pisi]]
'''Havel''' on [[jõgi]] [[Saksamaa]]l, [[Elbe]] parempoolne lisajõgi.

Haveli jõgi on 334 km pikk ja 23 858 km² [[valgla]]ga <ref>[http://opus.kobv.de/ubp/volltexte/2006/817/pdf/BUB18_gesamt_high.pdf Bewirtschaftungsmöglichkeiten im Einzugsgebiet der Havel] Axel Bronstert ja Sibylle Itzerott, Potsdam 2006 (pdf)</ref>. Ta algab 62,6 ja lõpeb 22 meetri kõrgusel, tema langus on 40,6 m. Suudmes on Haveli vooluhulk 14–188, keskmiselt 88,8 m³/s. Suurim registreeritud vooluhulk Haveli suudmes on olnud 276, väikseim 7,24 m³/s.

Ta algab [[Mecklenburgi järved]]est [[Neustrelitz]]ist kümmekond kilomeetrit loodes ja voolab lõunasse. Tema valglasse kuulub suurim Mecklenburgi järvedest, [[Müritz]]. Ta voolab läbi hulga tillukeste järvede, läbi [[Wesenberg (Saksamaa)|Wesenbergi]], [[Fürstenberg/Havel]]i, [[Zehdenick]]i, [[Oranienburg]]i ja [[Hennigsdorf]]i. Seejärel ühineb ta [[Berliin]]is vasakpoolse lisajõe [[Spree]]ga, suundub loodesse, pärast [[Werder am Havel]]i läbimist edelasse, pärast [[Brandenburg]]i pöördub loodesse ning läbib [[Premnitz]]i ja [[Rathenow]]i. Siis suubub temasse suurim parempoolne lisajõgi [[Rhin]] ja Havel suubub parempoolse lisajõena [[Elbe]]sse. Põhiosa jõest asub [[Brandenburgi liidumaa]]l, väike osa ka Berliinis, aga jõesuue asub [[Saksi-Anhalt]]is. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 56-57</ref>

Havelil on ühendus mitme [[kanal]]iga. Oranienburgis ulatuvad temasse [[Oderi–Haveli kanal]] ja Rhini–Haveli kanal, Hennigsdorfis Haveli kanal ja Brandenburgis Elbe–Haveli kanal. Pisut Rathenowist allavoolu suubub temasse Suur Haveli peakanal. <ref name=SMA/>

Haveli suurim lisajõgi on Spree. Nende ühinemiskohas Berliinis [[Spandau]]s on Spree [[vooluhulk]] (38 m³/s) suurem kui Haveli vooluhulk (15 m³/s). Haveli suudmest on jõge mööda Haveli lähtesse 334 km, aga Spree lähtesse 560 km.

Haveli lang on väga väike. Seetõttu tekitavad Elbe [[üleujutus]]ed ka Haveli alamjooksul üleujutusi.

Haveli sängi on puhastatud ja süvendatud, et ta oleks paremini laevatatav. Seetõttu loetakse ta laevatatavaks 250 km ulatuses, suudmest kuni [[Userini järv]]eni. Parema laevasõidu huvides on jõel 12 [[lüüs]]i, millest esimene rajati Brandenburgi [[1545]]–[[1548]], teine Rathenowi [[1884]] ja seni viimane Spandausse [[2002]].

Haveli kesk- ja alamjooksu piirkonda nimetatakse [[Havelimaa]]ks (''Havelland''). Selle piirkonna tuumiku moodustab maa-ala, mida piiravad põhjast Rhin ja Rhini–Haveli kanal ning idast, lõunast ja läänest Havel. <ref name=SMA/>

== Viited ==
{{viited}}

{{Commons}}

[[Kategooria:Saksamaa jõed]]
[[Kategooria:Elbe jõgikond]]