Harry Malm

Allikas: Vikipeedia

Harry Alexander Fritz Malm (22. juuni 1897 Tallinn17. september 1967 Stockholm) oli eesti kirjastaja, toimetaja, fotograaf, fotopedagoog ja filatelist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harry Malm sündis 22. juunil 1897 Tallinnas raudtee töödejuhataja neljalapselises peres. Ta õppis Oleviste kirikukoolis (1907–1911) ja poisslastele mõeldud Hansakoolis. Pärast kuut klassi algharidust pidi ta kooli pooleli jätma, kuna tal tuli oma õdede-vendade eest hoolt kanda. 1914. aastal asus ta tööle "Volta" vabrikus joonestajaõpilasena ja lõpetas õpingud 1916. aastal. Pärast seda töötas ta muuhulgas Raudteevalitsuses ja hiljem Haridusministeeriumi Muinasvalitsuse asjaajajana. 1921. aastal kutsus kirjanik Jaan Lintrop ta oma asutuse reklaamiosakonda tööle, kus Malm töötas kuni 1934. aastani. Tänu Lintropile puutus esimest korda kokku Parikaste tegemistega ja sellest sai alguse ka tema fotograafiahuvi.[1]

  • 1921 Rahvusvahelise Korjajate Ühingu "Esto" auesimees
  • 1925 andis välja "Eesti Vabariigi kirjamarkide kataloogi"
  • 1921–1928 Eesti Foto-Klubi asutajaliige,
  • 1927. aastast juhtis Eesti Reklaamfilmi,
  • 1929. aastast oli Eesti ametlik esindaja rahvusvahelises Kontinentaal-reklaamiliidus Pariisis,
  • 1926–1932 toimetas väljaannet Eesti Foto Almanak,
  • 1930–1931 aastast toimetas ajakirja Fotokunst

Tähtsus Eesti fotograafia ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Eesti Vabariigi aegadel (1918–1940) nn "kunstiline fotograafia" institutsionaliseerus erialaklubidesse – siis tähendas see paraku ka seda, et teemakohased arutelud toimusid lõviosas vaid nendesamade asjaosaliste endi kitsas ringis. Kui 19. sajandil olid harvade fotoalaste diskussioonide areeniks ennekõike ajalehed ja nn elustiili ajakirjad, siis nüüd hakkasid olulised käsitlused ilmuma fotoklubide näituste kataloogides ja erialases perioodikas. Sellise lava lõi ennekõike Harry Malm, kes publitseeris aastatel 1926–1932 Eesti Foto Almanakki ja aastatel 1930–1931 ajakirja "Fotokunst". Esimest on sakslased pidanud ainukeseks eestikeelseks fototeatmikuks.[2]

Tegevus Eesti Foto Klubis ja Tallinna Fotoühingus[muuda | muuda lähteteksti]

18. veebruaril 1921 registreeriti ametlikult Eesti Foto Klubi, kuhu kuulusid Johannes Parikas, Peeter Parikas, August Thomson, Richard Olbrei ja Johannes Mülber. Varem polnud Eestis olnud organisatsiooni, mis oleks fotoharrastajaid koondanud ja fotograafiat edendanud. Ent nüüd oli fotoklubi asutajail siht silme ees. Paraku piirdus aga fotoklubi tegevus esialgu vaid fotovõistluste korraldamisega, mistõttu tekkisid organisatsioonis liikmetevahelised lahkhelid. Fotoklubi tegutses piiratud liikmeskonnaga, kuna uute liikmete värbamisega kardeti oma "perekondlikku õhkkonda" rikkuda. Nõnda otsustas Harry Malm Eesti Foto Klubist lahkuda, kuna nende areng näis tema meelest seisma olevat jäänud. 28. oktoobril 1928 aastal koos Aleksis Kuusiku, Karl Ainomäe ja Paul Treumanniga kirjutati alla Tallinna Fotoühingu põhikirjale. Ühingu eesmärgiks oli fotograafia harrastamine nii kodu- kui ka välismaal. Erinevalt Foto Klubist hakati korraldama loenguid, kursusi, võistlusi, väljasõite ja palju muud. Lisaks sellele anti välja Malmi toimetatud fotoalmanahhe, fotooskussõnastik ja kaks aastakäiku ajakirja "Fotokunst". Fotoühing korraldas Tallinnas rahvusvahelisi fotokunstinäitusi, mis äratasid huvi ka välismaal ja tõid sealt nii osavõtjaid kui ka külastajaid. Kõige selle tulemusena kasvas fotoühing üsna kiiresti pea 200-liikmeliseks. Sellest hetkest peale pidi Eesti Foto Klubi tunnistama oma "vanameelsust" ja algas klubi järkjärguline hääbumine. 1933. aasta sügisel nimetatud organisatsioonid ühinesid ja ühinenud asutuse nimeks sai Tallinna Fotoklubi.[3]

Eesti Foto Almanak[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Foto Almanak 5 1932

1926. aastal hakkas reklaamikontori omanik H. Malm iseseisvalt välja andma "Eesti Foto Almanakki", mis oli fotoalane teatmik-käsiraamat. Ta püüdis Almanakiga pakkuda midagi ka neile, kes ei pääsenud olude sunnile ligi klubile ega väliskirjandusele. Samuti sai Malmi Almanak tunnustust sakslastelt, kes oma ajakirjas "Photofreund" nimetasid seda ainsaks eestikeelseks fotoraamatuks. Esimene number, mis ilmus 1927. aastal, sisaldas 208 lehekülge ning käsitles peamiselt kemikaale ja nende omadusi. Lisaks pühendas ta 31 lehekülge kemikaalide tõlkimisele vene, prantsuse, inglise ja saksa keelde. Järgnevates numbrites käsitles ta välismaiseid aparaate, fotograafia ajalugu, Eesti fotograafia tegevust, rahvusvahelisi näitusi ja palju muud. Viimane, 5. number ilmus 1932. aastal.[4]

Ajakiri "Fotokunst"[muuda | muuda lähteteksti]

Paralleelselt Eesti Foto Almanakiga otsustas Malm hakata toimetama fotoalast ajakirja Fotokunst. Fotoajakiri ilmus aastatel 1930 ja 1931 iga kahe kuu tagant ning sellest sai kõiki aktiivsemaid fotoorganisatsioone ühendav häälekandja. Paraku aga oli Malm võtnud oma vastutada kogu ajakirja materiaalsed kulud ning seepärast pidi 1931. aastal ajakirja väljaandmise võlgade tõttu lõpetama.[5]

Kas fotokunst kuulub rahvuskultuuri?[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakiri Fotokunst 1930-1931

Harry Malmi kõne "Eesti Nädala" puhul Tartus 4. septembril 1931. aastal. Oma kõnes arvustab Malm üsna kriitiliselt Eestis tegutsevaid fotograafe ja "piltureid", eelkõige postkaarditööstureid, kes ei oska edasi anda oma maa või kodumaa maastikku omapärase pilgu läbi. Ta arvustab pilturite nõrka taset, kuna ei osata näha motiive ega võtta pildistatavast objektist seda, mis võtta annab. Piltpostkaarte vajame eelkõige oma kodumaa propageerimiseks ja tundmaõppimiseks. Selles kõnes demonstreeris Malm end kõrgel tasemel fototeoreetikuna.[6]

Esindatus koguteostes[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid: sada aastat (1840-1940) arenguteed" 1972

Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2016

Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia I 1840-1940". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021

Vaclav Macek (Ed). "The History of European Photography 1900-2000 I-III". Vol.1 1900-1939. Bratislava, SEDF, 2010.

Peeter Linnap. Eesti foto 1900-1939.- Rmt. Mart Kalm (Toim) "Eesti Kunsti Ajalugu I-VI", V köide 1900-1939.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peeter Linnap (Koost./ Toim.) "Käsitlusi fotograafiast 1855-2002". Kõrgem Kunstikool Pallas (Toimetised 1), 2003.
  • Peeter Linnap (koost). Väike visuaalkultuuri leksikon. (Silmakirjad 5). Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011
  • Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid: sada aastat (1840-1940) arenguteed" 1972
  • Peeter Linnap. "Eesti Foto Almanak (1926-1932) ja "Fotokunst" (1930-1931) sisuülevaade". Diplomitöö. Tallinn, TPedI, 1983
  • Peeter Tooming. "Foto! Foto? Foto..." 1983

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "E-kataloog ESTER / TÄIELIK". www.ester.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.
  2. "Kultuurileht 18 august 1995 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.
  3. "E-kataloog ESTER / TÄIELIK". www.ester.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.
  4. "E-kataloog ESTER / TÄIELIK". www.ester.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.
  5. "E-kataloog ESTER / TÄIELIK". www.ester.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.
  6. "Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati". artiklid.elnet.ee. Vaadatud 30. juulil 2023.