Tallinna Fotoklubi
Tallinna Fotoklubi (lühemalt: Fotoklubi) on aastatel 1933–1940 tegutsenud ja 1960. aastal taasasutatud fotoklubi.[1]
Klubi asutati 1933. aastal Tallinna Fotoühingu ja Eesti Fotoklubi liitumisel. Avaldusele kirjutasid alla Aleksis Kuusik, Jaan Klaasmann ja Harry Malm. [1] Ühenduse tegevuste hulka kuulus loengute pidamine, ühised väljasõidud ja pildistamine, näituste ning konkursside korraldamine jpm. Ühing andis välja oma liikmete tööde retrospektiivse koondkataloogi "Tallinna Fotoklubi 1921-1936", millele kirjutas kokkuvõtva teksti "15 aastane fotoklubi" Harry Malm. 1940. aastal klubi tegevus lõppes. Fotoühingute tegevusest ja likvideerimisest saab aimu Malmi läti fotoajakirjas "Objektivs" avaldatud artiklist "Eesti fotoühingud".
Tallinna fotoklubi alustas taas tegevust 1960. aastal[1], asutamiskoosolek toimus Tõnismäe Tehnikamajas. Klubi asutajaliikmed olid Salomon Rosenfeldt, Rein Maran, Kalju Suur jt. 1980. aastatel tegutses klubi nime Rahvafotostuudio Tallinna Fotoklubi (Rahvastuudio TFK) all.[1] Klubisse kuulusid erinevatel aegadel Rein Maran, Kalju Suur, Mall Väljan, Jaan Künnap, Peeter Langovits, Kunnar Allikvee, Jaan Rõõmus, Dmitri Jegorov, Harald Leppikson, Ülo Josing, Kristel Lukats jpt. tuntud fotograafid. TFK korraldas igasuviseid kokkutulekuidf, initsieeris rahvaülikooli Kunnar Allikvee eestvedamisel, andis välja aumärki "Eesti fotomeister" jpm. Korraldati ka iga-aastaseid aruandenäitusi jm konkursse, millest kohalike kõrval olid olulisemad kaasalöömised N. Liidu Balti vabariikide ühisekspositsioonid "Merevaigumaa". 1980.-1981. aastatel organiseeris TFK Arvo Laurima'ga eesotsas rahvusvahelise suurväljapaneku "Tallinna purjed". Klubiline liikumine fotograafias taandus 1990. aastatel, selle üheks põhjusteks oli üleminekuajastu majanduslik ning sotsiokuluuriline ebastabiilsus, põlvkonnavahetus[2] ning uuenenud Eesti fotoharidus, kus tekkis esmakordselt kõrghariduse tase (Vallo Kalamees, Eve Kiiler, Peeter Linnap). Just viimane asendas suure osa klubilise liikumise funktsioonidest uuel tasemel tegevustega (õpetus, kirjastamine jm). Kui klubilise liikumise tippaegadel oli TFK-s liikmeid isegi kuni 100, siis 2002. aastal oli klubis 30 liiget.[1]