Harras Kullango
Harras Kullango (kuni 1935 Herbert-Aleksander Kihlevelt; 7. detsember (vkj)/ 20. detsember 1904 Tallinn – 13. august 1968 Kotkajärve, Muskoka piirkond, Ontario, Kanada[1]) oli eesti ehitusinsener.
Ta lõpetas detsembris 1935 Tallinna Tehnikumi ehitustehnika haru ehitusinsenerina (lõputöö "Koostada raudmaanteesild üle Emajõe Vabadussilla kohal Tartus").[2] Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Rotalia liige.
Ta sai jaanuaris 1936 Haapsalu linnainseneriks.[3] Kuid veebruaris 1936 läks ta õpetajaks Põltsamaa Tööstuskooli ja oli ühtlasi ka Põltsamaa linnainsener.[4] 1939. aastal läks ta Viljandisse, oli õpetaja ja juhataja Viljandi Tööstusõpilaste Koolis ning Viljandi Tööoskusameti juhataja. Ühtlasi oli ta ka Viljandi linnainseneri kohusetäitja.[5]
Ta põgenes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Rootsi. Ta tegutses seal insenerina, oli ettevõtte AB Hus & Vägar peainsener Stockholmis.
Ta läks 1951. aastal Kanadasse, töötas seal mitmes ettevõttes inseneri ja konstruktorina. Oli tegev mitmes eestlaste ühingus Kanadas.
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1938 – Põltsamaa rannahoone
- 1938 – Põltsamaa linna planeerimise kava muudatus
- 1940 – Neanurme rahvamaja ümber- ja juurdeehitus(projekt)
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- Association Professional Engineers of Ontario
- Engineering Institute of Canada
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend oli raamatukogutöötaja Konrad Kullango.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Harras Kullango surnud". Vaba Eestlane nr 58, 17. august 1968. Lk 1
- ↑ "Neli noort inseneri". Uus Eesti nr 95, 21. detsember 1935. LK 6
- ↑ "Haapsalu sai linnainseneri". Uus Eesti nr 28, 29. jaanuar 1936. LK 9
- ↑ "Põltsamaa linnainseneriks Harras Kullango". Sakala nr 19, 14. veebruar 1936. Lk 6
- ↑ "Insenerikriis linnas. H. Kullango Viljandi tööstusõpilaste kooli, tööoskusameti juhatajaks ja linnainseneriks". Sakala nr 98, 25. august 1939. Lk 5