Harilik tõnnike
Ilme
Harilik tõnnike | |
---|---|
Harilik tõnnike Betonica officinalis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Huulõielised Lamiaceae |
Perekond |
Tõnnike Betonica |
Sünonüümid | |
|
Harilik tõnnike (Betonica officinalis) on huulõieliste sugukonda tõnnikese perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õisikud tihedad, tähkjad. Õied tumepunased, kuni 2 cm pikad.
Levila ja kasvukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Leidub Eestis paiguti, sagedam siiski Kesk- ja Lõuna-Eestis. Kasvab puisniitudel, metsaservadel, võsastikes[1].
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]18. sajandil oli tõnnike hinnatud ravimtaim, millega raviti peavalu ning mille abil loodeti vabaneda puukidest. Tõnnikese kuivatatud lehti lisati tubaka hulka. Tänapäeval on ta suurepärane metsaaia taim ning värvitaim, millest saab kollast värvi. Tõnnikese lehtede hautamisveega juuste loputamine annab neile sära[2].