Harilik ristirohi
| Harilik ristirohi | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Ristirohi Senecio |
| Liik |
Harilik ristirohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Senecio vulgaris L. | |
Harilik ristirohi (Senecio vulgaris) on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Harilikul ristirohul on sopilis-sulglõhised, peaaegu paljad lehed. Õisikus on ainult putkõied, keelõied puuduvad. Üldkatise sisemised lehed paljad, enamasti mustatipulised. Välimisi katiselehekesi on rohkesti, need on samuti mustatipulised. Taime tavaline kõrgus on 5–40 cm. Võib kõige kergemini segi minna mets-ristirohuga.
Levik ja kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Harilik ristirohi on looduslikult tsirkumpolaarse levilaga. Eestis tavaline, kasvades aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel ja mererannikul.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Umbrohi. Alkaloidide senetsioniini ja senetsiini sisalduse tõttu ravimtaim, verejooksu sulgeva toimega. Õitsemisajal leidub taimes umbes 25 mg% C-vitamiini. Kariloomad harilikku ristirohtu ei söö, seemnised on aga meelepäraseks toiduks kanaarilindudele.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Senecio vulgaris - harilik ristirohi". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2018.
- ↑ Talts, Silvia (1978). Perekond ristirohi - Senecio. - Eesti NSV floora, 6. kd. Tallinn: Valgus. Lk 286.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik ristirohi andmebaasis eElurikkus
