Harilik hiibapuu

Harilik hiibapuu
Hiibapuud Jaapanis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Küpressilised Cupressaceae Rich. ex Bartl., nom. cons.
Perekond	Hiibapuu
Liik	Harilik hiibapuu
Binaarne nimetus
Thujopsis dolabrata

Harilik hiibapuu (Thujopsis dolabrata) on küpressiliste sugukonda (Cupressaceae) hiibapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuuliik. Ta on ainus liik oma perekonnas.

Nimi

Thujopsis tuleneb ladina keelest, kus thuja on 'elupuu' ja opsis 'sarnane', kuna ta on lähedane elupuu perekonna (Thuja) esindajatega. Dolabrata on tõlkes 'tahumatult kujundatud'.

Levila ja kasvukoht

Harilik hiibapuu kasvab Jaapani kesk- ja lõunaosa mägedevahelistes orgudes, eelistades niiskemaid muldasid ja suurema õhuniiskusega paiku. Liigi esindajaid on leitud kasvamas kuni 3000 m kõrguselt, kuid enamasti kasvab 400–1800 m kõrgusel merelise kliimaga aladel. Hiibapuu on oma kodumaal looduskaitse all. Kasvab kodumaal 25–30 (40) m, meil 2–4 m kõrguseks.

Botaanilised tunnused

Harilik hiibapuu on õhukese koore ja halli või punakaspruuni tüvega ühekojaline igihaljas puu. Tavaliselt on ta 25–30 m kõrgune ja aeglasekasvuline, harvem ka madala põõsa kujul. Võra on tihti püramiidse kujuga, laiuv, maani ulatuv ja püstiste okstega. Võrsed on noorelt helerohelised, lamedad ja laiad, vanemalt ümarate tumepruunide soomustega. Okkad on umbes 5 mm pikkused, laiad, soomusjad, pealt tumerohelised, alt hõbevalged. Pungad on helepruunid, kujult ovaalsed, ümbritsetud külgsoomustega.

Käbid on väikesed, püstised, ovaalsed, laimunajad või piklikümarad mõõtmetega 1–2 cm × 0,6–1 cm. Kasvades on need sinakashallid ja valminult pruunid ning neil on 6–10 teravatipulist tagasipöördunud soomust. Käbid valmivad sama aasta sügisel ja seemned varisevad kohe. Kahe väikese külgmise lennutiivaga seeme on 4–5 mm pikk ja 3–3,5 mm lai.

• 
  Võrsed alt- ja pealtvaates
• 
  Võrsed soomustega
• 
  Koor
• 
  Sort 'Nana'
• 
  Sort 'Variegata'
• 
  Ilupuuna

Kasutus

Hariliku hiibapuu kodumaal kasutatakse selle puitu, mis on kerge ja vastupidav kõdunemisele. Puidust valmistatakse mööblit, samuti kasutatakse puitu sildade ja majade ehitamisel ning ka käsitöös. Mujal maailmas on ta kasutusel ilupuuna, hinnatakse püramiidselt laiuvat võra. Hiibapuu talub väga hästi varju, mistõttu on ta leidnud Eestis koha haljastuses alusrinde põõsana. Kasutatakse väiksemates aedades ilupõõsana, tihti poolvarjulistes paikades.

Eestis

Eestis kasvab ta enamasti põõsana, mis on 2–4 m kõrge ja umbes 1,5 m lai. Eestis hiibapuu vilju ei anna, mistõttu paljundamine käib vegetatiivselt. Eesti suurim hiibapuu kasvab Viimsis Linda Pahki erakogus. See puu on 6,3 m kõrgune (mõõdetud 16.06.2024).

Tuntuimad sordid on 'Variegata', mis on püramiidja kujuga ning kuni 3 m kõrguse ja 1,5 m laiuse võraga puu, ning 'Nana', mis on aeglasekasvuline 60 cm kõrgune ja 1,5 m laiune põõsas.

Välislingid

• Harilik hiibapuu andmebaasis eElurikkus