Haradzišča

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Haradzišča

[ Haradzištša ]
valgevene Гарадзішча * / Haradzišča *transkriptsioon: Garadzištša
vene Городище (Gorodištše)

Elanikke: 2200 (2010)

Koordinaadid: 53° 19′ N, 26° 1′ E
Haradzišča (Valgevene)
Haradzišča

Haradzišča (transkribeerituna Garadzištša) on alev Valgevenes Bresti oblastis Baranavičy rajoonis. Alev on Haradzišča külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Horodyszcze. Alev asub Servači jõe kaldal.

Alevis on keskkool, muusikakool, laste spordikool ja internaatkool. Haradziščas tegutsevad ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Seal asub toiduainete tööstus, lisaks tegeletakse seal veel metsandusega.

Vaatamisväärsusteks on XVIII sajandil püstitatud katoliku kirik ja aastal 1764 ehitatud õigeusu (endine kreekakatoliku) kirik. Lisaks asub seal XIX sajandil ehitatud sünagoog. Alevi lähedal asub I maailmasõjas hukkunud saksa sõdurite surnuaed. Alevi piiril asub linnamägi, mida on peetud Leedu vanaks pealinnaks Vorutaks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alevit on esimest korda mainitud aastal 1414, toona kuulus see Leedu suurvürstidele. Aastal 1494 ehitati sinna katoliku kirik. XV sajandi lõpus läks asula Bielskite valdusse.

Haradzišča asus Navahradaki vojevoodkonnas, kuuludes seal Navahradaki maakonda. XVI–XVII sajandil oli asulal mitmeid omanikke, nende seas Nemirad, Chodkiewiczid, Pacid. XVII sajandi lõpus läks asula Zenowiczitele.

Aastast 1793 (pärast teist Poola jagamist) Venemaa koosseisus. Alevi rahvas võttis osa mitmest Poola ülestõusust, seetõttu konfiskeeriti alev Pacide perekonnalt ja anti Buhavetskite valdusse. Samuti konfiskeerisid sõjaväevõimud kohalikult katoliiklaste koguduselt kiriku ja andsid selle Moskva patriarhaadile. XIX sajandi lõpus peeti Haradziščas kaks korda aastas laata.

Esimese maailmasõja ajal (1916) toimus alevi ümbruses Baranaviči lahing. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Haradzišča Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Teise maailmasõja ajal moodustati alevis geto, kuhu koguti 760 alevis elanud juuti ja juute ka ümbruskonna asulatest. Lisaks juutidele tapeti ka ülejäänud elanikke, kokku 4000 inimest.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]