Hara saar
Hara | |
---|---|
| |
Koordinaadid | 59° 35′ 4″ N, 25° 37′ 30″ E |
Pindala | 10 ha |
Pikkus | 480 m |
Laius | 280 m |
Rannajoone pikkus | 1,29 km |
Kõrgeim koht |
13 m üle merepinna |
Hara saar on Hara lahes asuv 10,1 hektari suurune väikesaar, mis on Juminda poolsaarest eraldatud kitsa salmega. Saar on tänapäeval inimasustuseta. Halduslikult kuulub saar Harju maakonna Hara küla koosseisu.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Saarel kasvab nii okasmetsa kui ka segametsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1860. aastal rentis Voldemar Sörensen saare, kuhu rajas kalatööstuse. Sörenseni tööstuses hakati 1870. aastatel kilu soolama plekktoosidesse. 1912 ostis tööstuse eestivene tööstur Feodor Malahhov, kelle ettevõte tegutses saarel 1932. aastani.[1] Kala osteti kokku ümberkaudsetelt kaluritelt Virve ja Hara külast. Malahhovi ettevõttes suitsutati lesta ja tehti sprotte. Saarel kuulus tööstusele 20 hoonet.
Enne Teist maailmasõda oli saarel püsiasustus mitme perega. Saarel asus kõrts.[1] Saarele rajati 1909. aastal tuletorn, mille eest hoolitses saare- ehk majakavaht. Eesti Kultuurfilmi ringvaate nr 76, 5/5 alusel oli 1939 saare ainsaks asukaks jäänud majakavaht Voldemar Lindström.
Hara saar oli ka populaarne (peamiselt Tallinna) baltisakslaste suvituskohana – selleks olid ehitatud puidust suvemajakesed ning tegutses ka kahekorruseline pansionaat.
Saart ühendas mandriga kastsild.[1]
Hara lahe rannikul saarest lääne tegutses väike külasadam. Pärast Teist maailmasõda muudeti see sobivate loodusolude (Hara laht on väga sügav) tõttu Nõukogude Liidu mereväe poolt Suurpea baasi osaks (rahvapäraselt eksliku nimega "Hara allveelaevasadamaks").
Saare püsiasustus likvideeriti Nõukogude mereväe ja piirivalve poolt. Saar moodustas koos rannikul ja lahel asuva mereväebaasi polügooni osade ning mereväe- ja piirivalvelinnakuga kinnise tsooni.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hara saar Eesti looduse infosüsteemis