Hapurokk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hapurokk (murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, Tartu ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt hapendatud jahujook[1]. Eestis joodi kuni 19. sajandi lõpuni hapurokka laialdaselt[1].

Hapuroka tegemine ja söömine Kihnus[muuda | muuda lähteteksti]

(kihnu keeles) Apuroka tegemine ning süemine Kihnus Hapurokk on üks Kihnu argiseid magustoite, mida süüakse igal aastaajal. Kihnu moodi hapuroka tegemiseks kasutatakse rukki- või rukkipüülijahu, kartuleid, vett, maitsestamiseks suhkrut ja köömneid. Valmistusviise on kaks: sooja veega segatud jahu jäetakse sooja kohta hapnema. Hapnemisprotsessi kiirendamiseks on kasutatud ka leivajuuretist. Mõnel pool tambitakse hulka keedatud kartuleid või lisatakse maitseks köömneid. Tavaliselt valmistatakse hapurokka kohe pärast leivategu samas nõus, kus leibagi, siis on juba vajalik kogus juuretist olemas. Edasi toimetavad perenaised erinevaid retsepte ja võtteid kasutades. Pikemalt traditsioonist saab lugeda Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimekirjast.

Hapuroka tegemine ja söömine Muhumaal[muuda | muuda lähteteksti]

Muhu keeles: Apurokk, tuhlirokk See traditsioonilinse Muhu toit on olnud peamiselt piduroog ning toidul on mitmeid teisendeid. Põhikomponent on kartul, millele lisatakse rukki- ja/või nisujahu. 12-18 tundi hapnenud kartuli ja jahu segu aetakse enne keetmist läbi sõela. Viimases keetmise etapis lisatakse maitse järgi suhkrut. Rokk jahutatakse ja süüakse külma piimaga. Pikemalt saab traditsioonist lugeda Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimekirjast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 30