Hantõ-Mansiisk
| Hantõ-Mansiisk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 | |||||
|
| |||||
| Pindala |
338 km²  | ||||
| Elanikke |
105 995 (2022) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 61° 0′ N, 69° 0′ E | ||||
  | |||||
Hantõ-Mansiisk on linn Venemaal, Handi-Mansi autonoomse ringkonna halduskeskus, Hantõ-Mansiiski rajooni keskus (ei kuulu rajooni koosseisu). Asub Irtõši jõe ääres, 15 km kaugusel suudmest.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 16. sajandist asus linna kohal Samarovo küla, kuhu 1931. aastal rajati Ostjako-Vogulski töölisasula. Praegune nimi on 1940. aastast. Linnaõigused sai 1950. aastal.
2004. aastal valmis 1315,9 m pikkune sild üle Irtõši jõe.
2008. aastal toimus selles linnas soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Hantõ-Mansiiskis valitseb parasvöötme teravalt mandriline kliima sooja suve ning külma talvega. Kõige soojem kuu on juuli, kui keskmine õhutemperatuur on +18,3 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −18,9 °C. Õhutemperatuuri miinimumiks on −49 °C (1964. aasta jaanuar) ning maksimumiks on +34,5 °C, mis on esinenud erinevate aastate mais, juunis ja juulis.
Sademetehulk on keskmiselt 530 mm aastas (minimaalselt 343 mm ning maksimaalselt 711 mm). Veebruaris on sademetehulk keskmiselt 22 mm, augustis sajab keskmiselt 83 mm.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1938 | 7500 |
| 1959 | 20 700 |
| 1970 | 24 900 |
| 1979 | 28 000 |
| 1989 | 35 500 |
| 2003 | 54 000 |
| 2010 | 79 400 |
| 2012 | 85 000 |
| 2016 | 96 900 |
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Hantõ-Mansiiski elanikest venelasi 69,94%, tatarlasi 5,05%, hante 3,75%, ukrainlasi 2,97%, tadžikke 1,92%, asereid 1,87%, manse 1,51%, kirgiise 1,27% ja usbekke 1,12%.
Meedia[muuda | muuda lähteteksti]
Hantõ-Mansiiskis antakse välja handikeelset ajalehte Hantõ Jasang ja mansikeelset ajalehte Luiima Seripos.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Linnas on 22 lasteaeda, 16 üldharidusasutust, 16 lisaharidusasutust, 3 keskeriharidusasutust ja 7 kõrgkooli ja kõrgkoolifiliaali.[1]
Huvitavaid fakte[muuda | muuda lähteteksti]
Hantõ-Mansiiski lähedal asub vabaõhumuuseum Torum-Maa.
Linnast on pärit suusataja Jevgeni Dementjev.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Hantõ-Mansiisk numbrites". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2015. Vaadatud 3. juunil 2015.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Hantõ-Mansiisk – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis.svg)
Belojarski | Hantõ-Mansiisk | Jugorsk | Kogalõm | Langepass | Ljantor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Njagan | Pokatši | Põt-Jahh | Radužnõi | Sovetski | Surgut | Urai