Kogalõm

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kogalõm

vene Когалым


Pindala 20,5 km²
Elanikke 58 803 (2012)[1]

Koordinaadid 62° 16′ N, 74° 29′ E
Kogalõm (Venemaa)
Kogalõm
Kogalõm talvel
Tallinna tänav Kogalõmis

Kogalõm (vene keeles Когалым) on linn Venemaal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas.

Linna pindala on 20,5 ruutkilomeetrit, rahvaarv 58 803 inimest (2012). Kohanime päritolu kohta on kaks versiooni: see võib pärineda handi keele sõnast, mis tähistab mädasood ja lodu, või sõnadest koh, kog (кох, ког, "pikk") ja alõng (алынг, "algus"), mis viitab pikale jõelähtele.

Linnaõigused sai Kogalõm aastal 1985.[2] Aastail 19911993 oli Kogalõmi linnapeaks Sergei Sobjanin.

Kogalõmis on elamuid ehitanud Tallinna Ehitus-trusti ehitusvalitsus nr 7 ning Eesti päritolu ettevõtted Estkogalõmstroi ja Cueks.[2]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafiline asend[muuda | muuda lähteteksti]

Kogalõm asub Ingujaguni ja Kirill-Võsjaguni jõe vahel Hantõ-Mansiiskist 493 km ja Surgutist 207 km.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas valitseb parasvöötme mandriline kliima. Talv kestab umbes seitse kuud ja suvi üks kuni kaks kuud. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on –18,4 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur on 17,1 °C.[3]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmeil elab Kogalõmis 58,2 tuhat inimest. Rahvuslik koosseis on järgmine: venelasi 56,7%, ukrainlasi 16,8%, tatarlasi 8,1%, baškiire 3,5%, aserbaidžaanlasi 2,2%, valgevenelasi 2,0%, moldovlasi 1,9%, tšuvašše 1,0%, sakslasi 0,9% ja ülejäänuid 6,5%.[4]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linnast 12 km eemal asub lennujaam, kust saab lennukiga Moskvasse, Omskisse, Tjumeni, Jekaterinburgi, Novosibirskisse ja Hantõ-Mansiiskisse. Linnast 3 km eemal asub raudteejaam, kus peatuvad Moskva, Tjumeni, Jekaterinburgi ja Novõi Urengoi rongid. Bussiga jõuab Surgutti, Hantõ-Mansiiskisse ja teistesse lähilinnadesse.[5]

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud venekeelset artiklit ru:Когалым ja hollandikeelset artiklit nl:Kogalym.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Venemaa Statistikaamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2015.
  2. 2,0 2,1 Jaanus Piirsalu. Kogalõm – Siberi mädasoosse rajatud Lukoili naftapealinn. Eesti Päevaleht, 7. juuni 2008.
  3. "Handi-Mansimaa meteoandmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2012. Vaadatud 10. juulil 2012.
  4. Kogalõmi üldinfo
  5. "Strana.ru: Kuidas saada Kogalõmi". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2011. Vaadatud 4. juunil 2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]