Hammurapi

See artikkel räägib Vana-Babüloonia kuningast; samanimeliste Yamhadi kuningate kohta vaata artikleid Hammurabi I, Hammurabi II ja Hammurabi III.

---

Hammurapi (vasakul) saamas seadusekoodeksit päikesejumal Šamašilt

Hammurapi (ka Hammurabi; surnud umbes 1750 eKr (keskmise kronoloogia järgi)) oli Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Ta valitses 1792–1750 eKr (lühikese kronoloogia järgi 1728–1686 eKr).

Hammurapi tõusis võimule oma isa Sin-Muballiti troonist loobumise järel ja temast sai Babüloonia suurriigi rajaja, kelle valitsusaja lõpuks hoidis Babüloonia enda kontrolli all peaaegu kogu Mesopotaamiat.

Hammurapi on tuntud ka maailma esimese teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestajana. Seadusandja maine tõttu on Hammurapi portree au sees mitmetel valitsusasutustel, eriti USA-s.

Nime etümoloogia

Hammurapi või Hammurabi nime kohta, mis silpkirjast transkribeerituna oleks ḫa-am-mu-ra-bi, on levinud kaks etümoloogiat. Traditsiooniliselt on Euroopa teaduskirjanduses kasutatud nimekuju Hammurabi, mille tagapoole aluseks on akkadikeelne omadussõna rabûm (*rabi'um) tähendusega "suur". Uuemal ajal on levinud nimekuju Hammurapi, mis põhineb nime tuletamisel amoriidikeelsest verbist rapûm tähendusega "ravitsema". Nime esimest poolt arvatakse pärinevat amoriidi sõnast hammu(m) tähendusega "onu" (kirjanduses esineb ka tõlgendusi "perekond" ja "rahvas") või jumal Ham(mu) nimest. Seega ei ole kumbki levinud nimekuju otseselt vale, kuid neil on erinevad põhjendused.

Elulugu

Kui Hammurapi pärast oma isa Babüloni valitsejaks tõusis, oli Babüloonia üks paljudest omavahel vaenutsevatest Mesopotaamia linnriikidest. Kuid juba tema eelkäijad olid suutnud Mesopotaamia keskosas asuvat riiki oluliselt tugevdada ning vallutanud naabruskonnas paiknenud linnriigid Borsippa, Kiši, Dilbati, Kazallu, Maradi ja Sippari. Samas hoidis Tigrise ülemjooksu enda kontrolli all tugev Ešnunna riik ning Tigrise ja Eufrati deltat Larsa. Ida pool oli tugevaim riik Eelam, põhjas tugevnes Assüüria Šamši-Adad I võimu all, ent viimase surma järel see nõrgenes. Võimalik, et oma esimestel valitsusaastatel oli Hammurapi Šamši-Adadist mingisuguses sõltuvussuhtes.

Oma seitsmendal valitsusaastal korraldas Hammurapi võiduka sõjaretke Uruki ja Isini vastu, kaheksandal ründas aga Emutbali, mis oli Larsa valitseja Rim-Sin I ülemvõimu all. Tema edasine Larsa-vastane tegevus siiski ebaõnnestus, kuid tal õnnestus oma kümnendal valitsusaastal allutada Ešnunnale allunud Malgumi, Rapiqumi ja Šalibi. Seejärel pühendus ta tõenäoliselt eestkätt Babüloonia sisemisele tugevdamisele, rajades templeid ja tugevdades linnamüüre.

Kui Šamši-Adad I Hammurapi 17. valitsusaastal suri, polnud Babüloonia enam Assüüriast sõltuvussuhtes. Siiski jäid kahe riigi vahelised suhted sõbralikuks. Tihedad suhted olid Hammurapil ka Mari riigiga, kus valitsesid samuti Šamši-Adadi järglased. Mari, Jamšadi ja Babüloonia vahel olid tol perioodil tõenäoliselt ka liidusuhted.

Umbes 1765 eKr tungis Eelami kuningas Siwepalarkhuppak Mesopotaamiasse ja purustas Ešnunna riigi ning allutas Larsa. Peale selle püüdis Eelam algatada ka Babüloonia ja Larsa vastast sõda, et oma positsioone Mesopotaamias kindlustada. Kuid Hammurapi sai sellest teada, sõlmis Larsaga liidu ja purustas Eelami. Et Larsa polnud Hammurapit sõjas kuigivõrd toetanud, pöördus Hammurapi peagi oma nominaalse liitlase vastu ning vallutas ta aastaks 1763 eKr. Seejärel allutas Hammurapi peagi ka Mesopotaamia põhjaosa; on võimalik, et osaliselt toimus see rahumeelse alistumise teel (seda on oletatud Hammurapi liitlase Mari riigi puhul). Nii saavutas Hammurapi võimu kogu Mesopotaamia üle. Võimalik, et tema võim ulatus ka tänase Türgi aladele, sest Diyarbakırist on avastatud steel, kus Hammurapit nimetatakse amoriitide kuningaks. Samas on andmeid, et tänase Süüria alal paiknevad riigid olid Hammurapist sõltumatud ning on tõenäoline, et ta ei suutnud allutada ka Assüüria peamisi linnu Aššurit ja Niinevet.

Hammurapi valitsusajast on avastatud suur hulk savitahvleid ja 55 talle endale omistatud teksti. Need annavad ülevaate impeeriumi igapäevasest juhtimisest alates üleujutuste tagajärgedega tegelemisest ja kalendriparandustest kuni Babüloonia suurte loomakarjade eest hoolitsemiseni.

Pärast Hammurapi surma sai troonile tema poeg Šamšu-iluna. Varsti pärast Hammurapi surma hakkas tema riik, mis mõõtmetelt ja ajaliselt kestuselt jäi alla Sargon I Akadi impeeriumile, lagunema, 1595 eKr vallutasid ja rüüstasid Babüloni hetiidid. Seejärel valitsesid Babülooniat kassiidid, kes muuhulgas võtsid üle ka Hammurapi seadustekoodeksi. Seadusteandjana austatakse Hammurapit siiani näiteks USA-s, kus ta on näiteks kujutatud Kapitooliumi hoonel koos 22 teise seadusteandjaga. Hammurabi seadusesamba koopia asub ka Läti presidendilossis.

Seadustekoodeks

Mesopotaamia Hammurapi ajal (1792–1750 eKr)

 Pikemalt artiklis Hammurapi seadused

Mälestuse jäädvustamine

Hammurabi kujutistest on tuntuim tema bareljeef seadusesteelil, mille koopiaid leidub paljudes kohtades üle maailma. Hammurabi nimi on tänini kasutusel eesnimena assüürlaste seas. Ajaloolise tegelasena esineb Hammurabi mitmetes ilukirjandusteostes ja filmides. Tema järgi sai nime ka 1968. aastal Doug Dymenti loodud tekstipõhine arvutimäng Hamurabi (teise nimega The Sumer Game), mille 1973. aasta uusversioon mõjutas oluliselt arvutimängude, eriti linnaehitusmängude žanri arengut.

Saddam Husseini aegse Iraagi ideoloogias oli tähtsal kohal järjepidevusel muistse Meopotaamia suurriikide ja valitsejatega, seetõttu kandis Hammurabi nime Iraagi armee 1. soomusdiviis. Samuti on temanimeline 2005. aastal rajatud Iraagi inimõigusorganisatsioon Hammurabi Human Rights Organization (HHRO).

1997. aastast kannab tema nime asteroid 7207 Hammurabi.

Kirjandust

• Richardson, M.E.J. Hammurabi's laws: text, translation and glossary. Sheffield: Sheffield Acad. Press, 2000.
• Horst Klengel, König Hammurapi und der Alltag Babylons. Düsseldorf; Zürich, 1999.
• Horst Klengel, Hammurapi von Babylon und seine Zeit. Berliin, 1976.
• Finkelstein, J. J. "The Genealogy of the Hammurabi Dynasty". Journal of Cuneiform Studies. 20 (3) 1966: 95–118.
• François Thureau-Dangin (toimetaja), Lettres de Hammurapi à Samas-Hâsir. Pariis, 1924.
• Marc Van De Mieroop. King Hammurabi of Babylon: A Biography. Blackwell Publishing, 2005.

Välislingid

• Inglise Vikitekstides on avaldatud neli tõlget Hammurabi seadustest