Hall-kärbsenäpp
| Hall-kärbsenäpp | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Kärbsenäplased Muscicapidae |
| Perekond |
Hall-kärbsenäpp Muscicapa |
| Liik |
Hall-kärbsenäpp |
| Binaarne nimetus | |
|
Muscicapa striata Pallas, 1764 | |
Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) on värvuliste seltsi kärbsenäplaste sugukonda kuuluv liik linde. Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764.
Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse elavat 6 kuni 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe.[1]
Välimus ja tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Hall-kärbsenäpp on pruunikas ja tuhakarva, rinna pealt kahvatuvalge tooniga ning vöödiline. Ka linnu pea on vöödiline. Noorematel lindudel on pruunid täpikesed pea peal ja seljal.[2] Linnu pikkus on 14 cm, väljasirutatud tiibade ulatus 24 cm. Lind kaalub umbes 17 g.[1]
Häälitsus
[muuda | muuda lähteteksti]Hall-kärbsenäpi häälitsusi kirjeldatakse kui märkamatut, lühikest, kõrge helitasemega, kilejat, ühe- või kahesilbilist häält.[3]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Hall-kärbsenäpp sööb lendavaid putukaid, näiteks koisid, liblikaid, taolistiivalisi ja sääriksääsklasi. Kiletiivalistest sööb ta mesilasi, herilasi ja tiibadega sipelgaid.[3] Halva ilma korral võib ta puudelt ja põõsastest otsida putuktoitu.[4] Hall-kärbsenäpp võib sügisel süüa ka marju.[5]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Elab kogu Euroopas ning läänepoolses Aasias kuni Mongooliani, Aafrikas Vahemere ääres.[6] Hall-kärbsenäpp on rändlind. Talvitub Aafrikas.[4]
Elupaigad
[muuda | muuda lähteteksti]Hall-kärbsenäpi peamiseks elupaigaks on hõredad puistud, sealhulgas surnuaiad, pargid, aiad. Kõige enam võib neid leida metsalagendikel putukaid püüdmas.[4]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Hall-kärbsenäpp pesitseb Euroopas mai lõpust juuli keskpaigani. Soojemal aastal võib pesitsemine alata varem.[5] Hall-kärbsenäpp pesitseb tavaliselt külade ja karjamaade läheduses, leht- ja okasmetsades. Ta hakkab pesitsema alates esimesest eluaastast. Pesakondi on tal kaks ning kurna suurus on 4–5 muna.[1] Esimene hall-kärbsenäpi pesakond aitab tagada järgmise pesakonna. Kuivemal pesitsusperioodil võib kurna suurus olla tavalisest suurem.[5] Muna on 19×14 mm suur ja kaalub 1,9 g.[1] Hall-kärbsenäpp on üks väheseid linnuliike, kes on võimeline eristama oma kurna mune. Tänu sellele kohastumisele võib ta näiteks käomuna oma pesast välja lükata.[7]
Looduskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopas on hall-kärbsenäpp arvatud mitteohustatud linnuks (LC) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt (IUCN).[1] Sellegipoolest on uuringud näidanud, et linnu arvukus on ajavahemikul 1970–1998 teadmata põhjustel 68% vähenenud. Arvatavad põhjused on metsaraie tõttu elupaikade kaotamine ning karjamaade ja karjapidamise vähenemise tõttu toidubaasi ehk putukate vähenemine.[2] Hall-kärbsenäpi arvukust mõjutavad ka linnupesade röövloomad, näiteks kassid ja oravad.[5]
Olukord Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Hall-kärbsenäpp jõuab Eestisse aprilli lõpus ja mais.[8] Meil pesitseb 100 000 – 200 000 paari hall-kärbsenäppe. Eestis pesitsevad linnud alustavad sügisrännet juba augustis, rännates öösiti.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 BTO → Spotted Flycatcher Muscicapa striata app.bto.org
- ↑ 2,0 2,1 Spotted flycatcher (Muscicapa striata)[alaline kõdulink] www.arkive.org
- ↑ 3,0 3,1 Spotted flycatcher (Muscicapa striata) www.hbw.com
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Spotted flycatcher www.rspb.org.uk
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Spotted flycatcher www.cheshirewildlifetrust.org.uk
- ↑ Spotted flycatcher www.bbc.co.uk
- ↑ The Spotted Flycatcher www.bto.org
- ↑ Suvise aialinnupäeviku spikker lindude määramiseks: rändlindude saabumine ja pesakohad aias www.eoy.ee
- ↑ Hall-kärbsenäpp www.looduspilt.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hall-kärbsenäpp |
- Hall-kärbsenäpp andmebaasis eElurikkus
