Hall-kärbsenäpp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata)

Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) on värvuliste seltsi kärbsenäplaste sugukonda kuuluv liik linde. Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764. Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse elavat 6 kuni 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe. [1]

Välimus ja tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpp on pruunikas ja tuhakarva, rinna pealt kahvatuvalge tooniga ning vöödiline. Ka linnu pea on vöödiline. Noorematel lindudel on pruunid täpikesed pea peal ja seljal. [2] Linnu pikkus on 14 cm, väljasirutatud tiibade ulatus 24 cm. Lind kaalub umbes 17 g.[1]

Häälitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpi häälitsusi kirjeldatakse kui märkamatut, lühikest, kõrge helitasemega, kilejat, ühe- või kahesilbilist häält [3].

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpp sööb lendavaid putukaid, näiteks koisid, liblikaid, taolistiivalisi ja sääriksääsklasi. Kiletiivalistest sööb ta mesilasi, herilasi ja tiibadega sipelgaid [3]. Halva ilma korral võib ta puudelt ja põõsastest otsida putuktoitu [4]. Hall-kärbsenäpp võib sügisel süüa ka marju [5].

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Elab kogu Euroopas ning läänepoolses Aasias kuni Mongooliani, Aafrikas Vahemere ääres[6]. Hall-kärbsenäpp on rändlind. Talvitub Aafrikas.[4]

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpi peamiseks elupaigaks on hõredad puistud, sealhulgas surnuaiad, pargid, aiad. Kõige enam võib neid leida metsalagendikel putukaid püüdmas. [4]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pesa ja kurn (Muscicapa striata)

Hall-kärbsenäpp pesitseb Euroopas mai lõpust juuli keskpaigani. Soojemal aastal võib pesitsemine alata varem. [5] Hall-kärbsenäpp pesitseb tavaliselt külade ja karjamaade läheduses, leht- ja okasmetsades. Ta hakkab pesitsema alates esimesest eluaastast. Pesakondi on tal kaks ning kurna suurus on 4–5 muna [1]. Esimene hall-kärbsenäpi pesakond aitab tagada järgmise pesakonna. Kuivemal pesitsusperioodil võib kurna suurus olla tavalisest suurem [5]. Muna on 19×14 mm suur ja kaalub 1,9 g[1]. Hall-kärbsenäpp on üks väheseid linnuliike, kes on võimeline eristama oma kurna mune. Tänu sellele kohastumisele võib ta näiteks käomuna oma pesast välja lükata.[7]

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas on hall-kärbsenäpp kuulutatud mitteohustatud linnuks (LC) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt (IUCN) [1]. Sellegipoolest on uuringud näidanud, et linnu arvukus on ajavahemikul 1970–1998 teadmata põhjustel 68% vähenenud. Arvatavad põhjused on metsaraie tõttu elupaikade kaotamine ning karjamaade ja karjapidamise vähenemise tõttu toidubaasi ehk putukate vähenemine. [2] Hall-kärbsenäpi arvukust mõjutavad ka linnupesade röövloomad, näiteks kassid ja oravad.[5]

Olukord Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpp jõuab Eestisse aprilli lõpus ja mais[8]. Meil pesitseb 100 000 – 200 000 paari hall-kärbsenäppe. Eestis pesitsevad linnud alustavad sügisrännet juba augustis, rännates öösiti.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]