Mine sisu juurde

Hall-kärbsenäpp

Allikas: Vikipeedia
Hall-kärbsenäpp


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Kärbsenäplased Muscicapidae
Perekond Hall-kärbsenäpp Muscicapa
Liik Hall-kärbsenäpp
Binaarne nimetus
Muscicapa striata
(Pallas, 1764)
Hall-kärbsenäpi levila     – pesitsusala     – läbirändel     – talvitusala
Hall-kärbsenäpi levila
     – pesitsusala
     – läbirändel
     – talvitusala
Sünonüümid

Motacilla striata

Hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) on värvuliste seltsi kärbsenäplaste sugukonda kuuluv liik linde. Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764.

Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse elavat 6 kuni 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe.[2]

Välimus ja tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpp on pruunikas ja tuhakarva, rinna pealt kahvatuvalge tooniga ning vöödiline. Ka linnu pea on vöödiline. Noorematel lindudel on pruunid täpikesed pea peal ja seljal.[3] Linnu pikkus on 14 cm, väljasirutatud tiibade ulatus 24 cm. Lind kaalub umbes 17 g.[2]

Häälitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpi häälitsusi kirjeldatakse kui märkamatut, lühikest, kõrge helitasemega, kilejat, ühe- või kahesilbilist häält.[4]

Hall-kärbsenäpp sööb lendavaid putukaid, näiteks koisid, liblikaid, taolistiivalisi ja sääriksääsklasi. Kiletiivalistest sööb ta mesilasi, herilasi ja tiibadega sipelgaid.[4] Halva ilma korral võib ta puudelt ja põõsastest otsida putuktoitu.[5] Hall-kärbsenäpp võib sügisel süüa ka marju.[6]

Elab kogu Euroopas ning läänepoolses Aasias kuni Mongooliani, Aafrikas Vahemere ääres.[7] Hall-kärbsenäpp on rändlind. Talvitub Aafrikas.[5]

Hall-kärbsenäpi peamiseks elupaigaks on hõredad puistud, sealhulgas surnuaiad, pargid, aiad. Kõige enam võib neid leida metsalagendikel putukaid püüdmas.[5]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Pesa ja kurn (Muscicapa striata)
Cuculus canorus canorus + Muscicapa striata

Hall-kärbsenäpp pesitseb Euroopas mai lõpust juuli keskpaigani. Soojemal aastal võib pesitsemine alata varem.[6] Hall-kärbsenäpp pesitseb tavaliselt külade ja karjamaade läheduses, leht- ja okasmetsades. Ta hakkab pesitsema alates esimesest eluaastast. Pesakondi on tal kaks ning kurna suurus on 4–5 muna.[2] Esimene hall-kärbsenäpi pesakond aitab tagada järgmise pesakonna. Kuivemal pesitsusperioodil võib kurna suurus olla tavalisest suurem.[6] Muna on 19×14 mm suur ja kaalub 1,9 g.[2] Hall-kärbsenäpp on üks väheseid linnuliike, kes on võimeline eristama oma kurna mune. Tänu sellele kohastumisele võib ta näiteks käomuna oma pesast välja lükata.[8]

Looduskaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas on hall-kärbsenäpp arvatud mitteohustatud linnuks (LC) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt (IUCN).[2] Sellegipoolest on uuringud näidanud, et linnu arvukus on ajavahemikul 1970–1998 teadmata põhjustel 68% vähenenud. Arvatavad põhjused on metsaraie tõttu elupaikade kaotamine ning karjamaade ja karjapidamise vähenemise tõttu toidubaasi ehk putukate vähenemine.[3] Hall-kärbsenäpi arvukust mõjutavad ka linnupesade röövloomad, näiteks kassid ja oravad.[6]

Olukord Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Hall-kärbsenäpp jõuab Eestisse aprilli lõpus ja mais.[9] Meil pesitseb 100 000 – 200 000 paari hall-kärbsenäppe. Eestis pesitsevad linnud alustavad sügisrännet juba augustis, rännates öösiti.[10]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]