Halichondria panicea
| Halichondria panicea | |
|---|---|
 Halichondria panicea pinna lähivaade | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Käsnad Porifera |
| Klass |
Päriskäsnad Demospongiae |
| Selts |
Suberitida |
| Sugukond |
Halichondriidae |
| Perekond |
Halichondria |
| Binaarne nimetus | |
|
Halichondria panicea Pallas, 1758 | |
| Sünonüümid | |
| |
Halichondria panicea on päriskäsnade sugukonda Halichondriidae kuuluv mereline käsn, levinud Põhja-Atlandi ja Vahemere rannikuvetes, ka Läänemere lõunaosas.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Käsna välimus on väga varieeruv. Tavaliselt on avarannikute isendid lameda kuhiku kujulised veidi eenduvate augutaoliste avadega (osculae). Lainetuse eest varjatud merepiirkondades võib isend olla kuni 20 cm kõrge massiivne padi, mille läbimõõt võib olla kohati mitu meetrit, kuigi enamik isendeid ei saavuta selliseid mõõtmeid. Vahel ühendavad eri kolooniaid sillakesed. Rannikul ja madalas vees võib käsn olla rohelist värvi vetikatest sümbiontide tõttu. Varjus ja suuremates sügavustes on käsna värvus kreemikas. Halichondria panicea on iseloomuliku tugeva merevetikalõhnaga.[1]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Käsn elutseb tõusuveealas ja tema elupaiku on leitud enam kui 550 m sügavuselt. Lisaks Põhja-Atlandi ja Vahemere rannikuvetele on käsna leitud ka Uus-Meremaa Põhjasaare põhjarannikult. Liik on väga tolerantne eri elupaikade suhtes ja talub tugevat voolu ja lainetust ning kõrget soolsust. Kasvab ainult kivisel pinnal, selhulgas klibusel kivipinnal.[2]
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Halichondria panicea on biofiltraator, kes toitub peamiselt fütoplanktonist. Olgugi et tegemist on levinud liigiga, pole tema paljunemisest kuigivõrd teada, kuid arvatakse, et loom on hermafrodiit ja et ovogenees toimub ühes terves populatsioonis kitsa ajavahemiku jooksul, kuigi on võimalikud ka erandid.