Hajala
|
See artikkel räägib välismaal kohanenud vähemusrahvustest; Soome küla kohta vaata artiklit Hajala (Soome). |
Hajala[1] ehk diasporaa (vanakreeka sõnast διασπορά, latiniseeritult diaspora – 'laialipuistamine') on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus[2], kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu eest pagedes, riigipiiride muutumisel jne.[3]
Hajalatele on üsna omane säilitada ühtekuuluvustunnet ja kultuurilist eneseteadvust[3]. Laialdaselt teada-tuntud hajalad on Aafrika diasporaa, Iiri diasporaa, Hiina diasporaa, Itaalia diasporaa, Kreeka diasporaa, Juudi diasporaa, Armeenia diasporaa, Süüria diasporaa ja Ukraina diasporaa.
Hajalaeestlus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti hajala
Eestlaste diasporaad tekkisid 19. ja 20. sajandil Venemaal, Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Argentinas, Austraalias, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Soomes.[3] Eesti külasid on asutanud enam eestlased Georgias, eestlased Ukrainas ning enim eestlased Venemaal. Teise maailmasõja tõttu pagenud väliseestlased on peamiselt kokku tulnud suurlinnades, oluliselt Eesti Majades.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [2] (vaadatud 12.08.2013)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 TEA entsüklopeedia [e-väljaanne: [3][alaline kõdulink] (vaadatud 12.08.2013)]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- G. Sheffer. Diaspora Politics. At Home Abroad, 2003; R. Mayer. Diaspora. Eine kritische Begriffserklärung, 2005.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Diasporaa |