Hülgevõrk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hülgevõrk on võrk, mida minevikus kasutati püünisena hülgepüügil.

Hülgevõrk oli tuntud mitmel Läänemere maal, näiteks Soomes oli ta kasutusel alates keskajast. Eestis kasutati hülgevõrku saartel, eriti Kihnus. [1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hülgevõrk oli jämedast lõngast kootud, suuresilmaline (silmad 30–50 cm), selle pikkus oli üle 20 meetri ja laius 6 m. Võrgul olid umbes 0,5 meetri pikkused puust ujukid ning kive ei kasutatud eesmärgil, et hüljes ennast paremini võrku mässiks.[1]

Püügiaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Hülgepüük algas mihklipäeval ning kestis kuni mere jäätumiseni. Hülgevõrk pandi pimedal sügisööl hüljeste lebamiskivide lähedale vette. Mõnikord korraldati hülgevõrguga püüki ka talvisel ajal jääaugust.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 43
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 28

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmari Manninen. Die Sachkultur Estlands, I Band. Õpetatud Eesti Selts, Tartu, 1931, 79–80.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]