Hügelkultuur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valmis hügelkultuuripeenar enne mullaga katmist

Hügelkultuur (saksa keeles Hügelkultur, Hugelkultur) on kompostimise meetod, milles kasutatakse kõrgendatud peenraid, mis asuvad kõduneval puitmaterjalil ja muul biomassil. Selline meetod aitab väetada taimekasvupinnast, imab endasse vett, soojendab – teisisõnu soodustab künkal ja lähedal asuvate taimede kasvu.[1][2]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Metsikute lilledega kaetud hügelkultuuripeenar

Hügelkultuur jäljendab metsa all toimuvat looduslikku protsessi. Mahakukkunud puudest saavad tihti n-ö hälli halud, mis kõdunedes seemnetele ja istikutele tuge annavad. Puu kõdunedes läheb see poorsemaks, mis suurendab veeimamisvõimet, võimaldades vett nagu käsn sisse imeda. Vesi imendub vajaduse korral peenrasse tagasi ja soodustab sellega taimede kasvu.[1]

Kuhi-hügelkultuuripeenar on ideaalne aladele, kus pinnas on väheviljakas või väga kokku pressitud. Neid on kergem hooldada, tingituna sellest, et nad on maapinnast kõrgemal.[3] Peenrad on tüüpiliselt 0,9 m (3 jalga) laiad, 1,8 m (6 jalga) pikad ja 0,9 m (3 jalga) kõrged.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hügelkultur (hügelbeet) on saksa päritolu sõna, mis tähendab kõrgendatud peenart.[4] Seda praktiseeriti saksa ja Ida-Euroopa kultuurides sajandeid.[1][5] Ideed on edasi arendanud Sepp Holzer, Austria permakultuuri ekspert.[3] Hilisemad permakultuuri üle arutlejad Paul Wheaton ja Geoff Lawton soovitavad tungivalt hügelkultuuripeenraid täiusliku permakultuuri disainiga.[6]

Lähemalt[muuda | muuda lähteteksti]

Hügelkultuuripeenra ehitamine, pildil ilma pealmise pinnasekihita

Hügelkultuuripeenrad erinevad kuju ja suuruse poolest, mis sõltuvad konkreetsest eesmärgist ja sellest, kui palju on peenra kallal vaeva nähtud.

Peenra põhjas on palgid, puuhalud, oksad, taimejäänused ja kompost ning seda katab muld, hein, multš jms.

Kui pinnas on aasta läbi märg, siis võib peenra rajada maapinnale. Kuiva pinnase korral on mõistlik kaevata 30 cm sügavune kraav ning palgid ja peenra põhi maa alla panna.

90 cm kõrgune veest küllastunud peenar kannatab kolm nädalat põuda, enne kui seda kindlasti kasta on vaja. 1,8 meetri kõrgune veest küllastunud peenar peaks vastu pidama terve hooaja.

Ehitamisel tasub meeles pidada, et kompostimise käigus peenar liigub ja vajub natuke. Kui on soov 1,8 meetri kõrgust peenart saada, tuleks esialgne kuhi teha 2,1 meetri kõrgune.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Miles, Melissa (3.08.2010). "The Art and Science of Making a Hugelkultur Bed – Transforming Woody Debris into a Garden Resource". The Permaculture Research Institute. Vaadatud 2.05.2014. 
  2. "The Many Benefits of Hugelkultur". Permaculture Magazine. 17.10.2013. Vaadatud 2.05.2014. 
  3. 3,0 3,1 Palmer, Kim (14.08.2013). "A Garden Made of WOOD; Hugelkultur (Hoogellocullocher or Hewogellocullocher) A Nature-Inspired Method of Gardening in Beds Built on Logs, Touted as a Drought-Resistant Way to Produce Food". Minneapolis, MN. Star Tribune. Vaadatud 2.05.2014. 
  4. Lauterbach, Margaret (2.02.2012). "Margaret Lauterbach: Clippings fuel fertile 'hugel' mounds". Boise, ID. Idaho Statesman. Vaadatud 3.05.2014. 
  5. Martin, Claire (11.04.2014). "Hugelkultur , translated: A path to richer soil". Denver, CO. Denver Post. Vaadatud 2.05.2014. 
  6. Wheaton, Paul, hugelkultur: the ultimate raised garden beds, retrieved 6/9/2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]