Hüdrovõimendi

Allikas: Vikipeedia

Hüdrovõimendi on seade, mida kasutatakse hüdroajamites lähtejõu võimendamiseks.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdrovõimendi töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk mõjub igas suunas võrdse jõuga. Põhimõtteliselt koosneb võimendi kahest erineva läbimõõduga hüdrosilindrist. Silindrites paiknevad kolvid. Kui väiksemale kolvile, mille pindala on A1 m2, rakendada jõud F1, siis tekitatakse vedelikus hüdrostaatiline rõhk Pa. Rõhk kandub teise silindrisse ja avaldab seal kolvile, mille pindala on A2, jõudu , siit: N.

Reaalsetes seadmetes kulub osa rakendatud jõust kolbide liikumisel tekkivate hõõrdejõudude ületamiseks. Seda võetakse arvesse seadme mehaanilise kasuteguri kaudu. Kasuteguri väärtus sõltub seadme konstruktsioonist. Lihtsamatel seadmetel on kasutegur üle 0,9. Nii saame lõpliku valemi: , kus on seadme mehaaniline kasutegur.

Hüdroajami idee on meelitav. Vähendades piiramatult väiksema silindri pindala võiksime saada väga suuri jõude. Kuid kuna tegemist on lihtmehhanismiga siis niipalju kui võidame jõus niipalju kaotame ka teepikkuses. Seega , ehk , kus s_1 ja s_2 on vastavalt väikse ja suure kolvi käigupikkused. See eeldab väikse kolvi mitmeid kordi suuremat käigupikkust võrreldes suurema kolvi käiguga. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump, mis annab oma väikestes tööruumides kokkusurutud vedeliku pideva voolu töösilindrisse.