Hälbiva käitumise uuringud

Hälbiva käitumiste uuringud on uuringud, mille eesmärk on saada infot nii hälbiva käitumise leviku kohta, kuid ka leida seoseid eri sotsiaalsete tegurite ja hälbiva käitumise vahel. Uuringute eesmärgiks on koguda teadmisi, et arendada välja vajaduspõhiseid teenuseid ja kaasajastada kriminoloogilisi teooriad. Kuigi teatud hälbiva käitumise kohta saab infot ka olemasolevast ametlikust statistikast (nt toimepandud ja registreeritud õigusrikkumised), on siiski oluline läbi viia hälbiva käitumise uuringuid, et saada nähtuse kohta adekvaatsemat ülevaadet. Kogutud info analüüs aitab välja töötada praktilisi soovitusi mitmete sotsiaalsete probleemide ennetamiseks, näiteks alkoholi- ja narkosõltuvuse, kuritegude toimepaneku ja koolivägivalla ärahoidmiseks jms.

Eesti kriminaalstatistika

Justiitsministeerium annab igal aastal välja kuritegevuse aastaraamatut, mis annab ülevaate Eestis toimepandud registreeritud rikkumistest. Aastaraamatud on tasuta kättesaadavad kriminaalpoliitika portaalist. Samast portaalist on kättesaadavad Eestis tehtud uuringud ja analüüsid (sh üliõpilastööd) hälbiva käitumise teemal. Portaali haldab Justiitsministeerium.

Lisaks Justiitsministeeriumile kogub rikkumiste kohta andmeid Statistikaamet.

Kuritegevuse üldarvud 2017

2017. aastal registreeriti 26 929 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga vähenes kuritegude arv 7%. Võrreldes 2007. aastaga on kuritegude arv vähenenud 47%. 40% kuritegudes olid varavastased teod. Kuritegude lahendamise määr 2017. aastal oli 69%.

Eesti alaealiste hälbiva käitumise uuringud

ISDR 2

2006. aastal korraldas Tartu Ülikooli õigusinstituut Justiitsministeeriumi rahastamisel alaealiste õigusrikkumisi käsitleva uuringu "Eesti alaealiste hälbiv käitumine" ning kannab lühendit ISRD-2 (International Self-Reported Delinquency Study). ISRD-2 on rahvusvaheline võrdlusuuring, millest võtab osa kolmkümmend riiki (nt Venemaa, Austraalia, Uus-Meremaa,Ameerika Ühendriikidest Texase, Nebraska ja Massachusettsi osariik). Kuna eri riikides on erinevad õigusnormid ja sündmuste registreerimise praktika, siis kasutatakse võrdlusuuringu läbiviimiseks noorte oma vastustel (self-report) põhinevat andmekogumismeetodit. Eestis uuriti 7.–9. klassi üldhariduskoolide õpilasi (v.a eri- ja sanatoorsete koolide õpilased). Valim moodustati lihtjuhuvalimi meetodi abil, kokku laekus 2623 ankeeti.

ISRD-2 uurib, kuidas mõjutavad alaealiste hälbivat käitumist nende sidemed mitmete sotsiaalsete institutsioonidega ning vaadeldakse kooli, perekonna ja eakaaslaste rolli selles protsessis. Eraldi keskendutakse noorte vaba aja veetmise kommetele ning kuidas need on seotud hälbiva käitumisega.

ISDR 3

2014. aastal osales Eesti rahvusvahelises laste enesekohase hälbiva käitumise uuringus. ISRD-3 uuringu peamine eesmärk on välja selgitada ja võrrelda omavahel tendentse alaealiste õiguserikkumiste toimepanemises ja kuriteo ohvriks langemises nii ajalises mõõtmes kui rahvusvaheliselt, tuua välja sarnasusi ja erinevusi. Uuringu eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.–9. klassi õpilaste hulgas. ISRD-3 uuringut rahastas Eestis Justiitsministeerium ning uurimisgruppi kuulusid TÜ õigusteaduskonna lektor Anna Markina ja assistent Beata Žarkovski. Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool. Justiitsministeerium on teinud üleskutse antud teemat edasi uurima, mistõttu on uuringu andmestik vabalt kättesaadav kriminaalpoliitika andmeportaalist.

ISDR-3 tulemused Eestis

Antud uuringus uuriti esmakordselt ka vanemate välismaal töötamise seost laste õigusrikkumiste ja ohvrikslangemisega. Uuringu tulemused kinnitasid, et perekorralduse muutus mõjutab laste õigusrikkumiste riski. Kui lapsevanemad töötavad välismaal ja noor jääb üksi koju, puudub tema tegevuse üle vanemlik järelevalve ning see tõstab noore puhul hälbiva käitumise riski. Kõige levinumaks laste õigusrikkumisteks on vägivallateod, enamalt kambakakluses osalemine või peksmine. Erinevused vene ja eesti noorte vahel on statistiliselt olulised peaaegu iga õigusrikkumise liigi puhul. Vene õppekeelega koolis oli vastanute hulgas rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas. See oli ka nii 2006. aastal. Lisaks sellele, on absoluutselt kõikide uuritavate kuritegude puhul on vene laste ohvriks langemine võrreldes eesti lastega sagedam. Poisid satuvad rohkem ohvriks kontaktkuritegude ehk röövimise ja kallaletungi tagajärjel ning tüdrukud küberkiusamise ohvriks.

ESPAD

Eesti osaleb Euroopa kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise võrdlusuuringus, mis on tuntud lühendina ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Uuringut koordineerib Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (European Monitoring Centre of Drugs and Drug Addiction – EMCDDA) ning Rootsi alkoholi ja narkootikumide teabenõukogu. Eestis on varem korraldanud uuringut Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, hiljem on küsitlusi jätkanud Tervise Arengu Instituut. Uuringut viiakse läbi iga nelja aasta tagant ja Eesti on osalenud selles kuus korda (1995, 1999, 2003, 2007, 2011 ja 2015). Küsimustikku on igal aastal täiendatud, kuid püütud hoida võimalikult sarnased küsimused, et tagada muutuste jälgimine ajas. 2015. aastal lisati küsimused psühhoaktiivsete ainete tarvitamise, taskuraha suuruse ning noorte alkoholi hankimise allikate kohta.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada:

• 15–16-aastaste koolinoorte kogemused ja hoiakud alkoholi, sigarettide ja narkootikumide suhtes;
• tegurid, mis mõjutavad nende ainete kasutamist;
• kogused ja kasutamissagedus eri uimastite lõikes.

Uuringu läbiviimiseks saadi luba Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt. Uuringut rahastati "Rahvastiku tervise arengukava 2009−2020" eelarvest.

Välislingid

• Justiitsministeeriumi koduleht
• ESPADi uuringu koduleht
• (Eesti alaealiste hälbiv käitumine, 2006. aasta uuringu aruanne)
• Laste hälbiv käitumine Eestis (2014. aasta uuringu aruanne)
• ISDR-3 andmestik
• Kuritegevus Eestis aastaraamatud
• Kriminaalpoliitika uuringute ja analüüside andmebaas
• Statistikaameti andmed: Õigus ja turvalisus
• ESPAD uuringu raport Eestis 2016