Guttanneni vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valla asendikaart

Guttannen on vald Šveitsis Berni kantoni Interlaken-Oberhasli ringkonnas Grimseli kuru jalamil Hasli oru tipus.

Valla territooriumil on Berni Alpide kõrgeim tipp Finsteraarhorn (4274 m).

Valda läbib Aare jõe ülemjooks.

Valla elanike arv oli 346 (2003) ja 313 (2008). Pindala on 200,7 km², tegemist on ühe suurema vallaga Šveitsis.

Vallas on kaks küla – Guttannen ja Boden. Valla keskus on Guttannen.

Kristallileiud[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastast on Guttanneni külas kristallimuuseum, kus on mineraale kogu Šveitsist. See on Rufibachi perekonna erakogu. Lehnis (Bodenis) võib näha vendade Peter ja Andreas von Bergeni kollektsiooni. On ka teisi kristallide väljapanekuid.

Esimene suur kristallileid (kristalli nimetatakse sealkandis Strahl) suvel 1719 mäelt nimega Vorderer Zinggenstock äratas tähelepanu kaugel väljaspool Šveitsi. Veoloomad viisid sadu tsentnereid kristalli üle Grimseli ja Griesi kuru Griespass Lombardiasse, kust neist valmistati kallihinnalisi nõusid ja muid kunstiteoseid. Sellest tohutu suurest leiust on tänapäeval tervena säilinud ainult kolm kristalli, mis sularaha asemel Berni valitsusele maksudeks anti.

Guttanneni mäeteejuhid Peter ja Andreas Sulzer leidsid 1868 Uri kantonist Tiefstockilt suure varanduse. Kogu küla ruttas appi, et tuua võimalikult kiiresti üle kantoni piiri umbes 300 tsentnerit kive, et ennetada konfiskeerimist Uri maajäägrite poolt. Mehed tõid karavanidena raskeid koormaid üle lõhederikaste süvaliustike alla Furka teeni. Õnnekombel ei saanud keegi viga. Kaksteist kõige ilusamat näidist on praegu eksponeeritud Berni Loodusloomuuseumis.

Ka uuemal ajal on Guttanneni vallas avastatud väga ilusaid kristalle. Grimseli elektrijaama juurdepääsustolli ehitamisel avastasid lõhkajad oivalise kristallilõhe, mida on võimalik külastada.

Föön[muuda | muuda lähteteksti]

Guttannen on üks suuremaid föönipiirkondi, sest sinna puhub tuul üle Grimseli kuru.

Laviinid[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruaris 1999 oli Guttanneni küla lume tõttu välismaailmast ära lõigatud, samuti oli karta laviine. Laviinid ei olnud külas ühtki ohvrit nõudnud. 18. veebruaril evakueeriti ennetavalt mägedele kõige lähedasemad elumajad. Ööl vastu 23. veebruari tulid laviinid läbi oru. Üks kümne veisega laut jäi laviini alla. Bodenis sai kaks elumaja kannatada. Lumesadu ja äralõigatus jätkus. Veel inimesi evakueeriti. Orgu varustati õhust. 26. veebruaril tuli päike jälle välja ning normaalne elurütm hakkas taastuma. Hiljem tuli taastada kahjustatud metsi ja kõlvikuid.

Planeering ja tulekahjud[muuda | muuda lähteteksti]

Majad on Guttannenis väga tihedasti koos, sest uusehitistele on takistuseks laviiniteed ümber küla, Aare üleujutuste oht, kõrgepingeliinid jm.

Selline tihehoonestus on põhjustanud laastavaid tulekahjusid. Aastal 1723 oli suur tulekahju. 1803. aasta tulekahjus hävis kirik ja 52 maja. Küla taastamiseks rajati ümberkaudsetest metsadest puid ja Aare jõe äärde spetsiaalne saeveski. Naaberkülade puusepad tulid appi ning õpetasid välja ka mõned guttannenlased. Mõned majad toodi ka mujalt koost lahti võetuna sisse ja pandi kohapeal uuesti kokku.

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvatatakse veiseid ja lambaid.

Kool[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 18. sajandi alguses oli kool nii Guttannenis kui ka Bodenis. 1849 oli Guttanneni vallas vähemalt 120 õpilast.

Praegu on Guttanneni koolis 21 õpilast (sealhulgas Bodenist), kaks täiskohaga ja neli osaajaga õpetajat. Keskkooliõpilased, keda on 5, käivad iga päev koolis Meiringeni vahet, võimaluse korral postibussiga.

Surnuaed[muuda | muuda lähteteksti]

Maanappuse tõttu hoitakse surnuid surnuaial ainult 30 aastat. Kõigile on ette nähtud puuristid, sest surma ees on kõik võrdsed.

Kirik[muuda | muuda lähteteksti]

18. aprillist 1467 pärineb Guttanneni kabeli asutamisürik. Kabeli õnnistasid sisse Interlakeni kloostri mungad. Seal hakati ainult missasid lugema, ristida ja matta tohtis ainult Meiringenis. Matused võisid erandjuhtudel toimuda ka Guttannenis.

1521. aastal mainis Berni raad kabelit Grimselil, mis oli pühendatud palverändurite ja rändurite kaitsepühakule Nikolaosele.

1528 pööras Berni raad väevõimuga reformeeritud usku palju haslilasi, kes tahtsid vanale usule truuks jääda.

1722 ehitati kirik. 1000 naela toetust ehituskuludest võttis riik Hasli kristallidest. Kiriku planeeris Berni toomkiriku ehitusmeister Hans Jakob Dünz.

Juba 29. augustil 1723 põles kirik maani maha. Hävis ka 8 elumaja, kus elas 15 majapidamist 47 isikuga. Oletati süütamist, kuid seda ei saanud tõestada. 1724 valminud uue kiriku ehitamist toetas riik 400 naelaga.

Ööl vastu 9. juunit 1803 põles maha kirik ja 53 hoonet. Kirikukellast ei leitud isegi mitte sulanud metalli.

9. novembril 1808 sai Guttannen oma pastorikoha. Ehitati pastoraat. Interlakeni klooster loovutas vallale väiksema kasutamata kirikukella munkade ja nunnade ajast.

1816 asus pastorikohale esimene pastor Johann Balthasar Bullinger.

1841 paigaldati teine, suurem kirikukell, mille olid valmistanud vennad Kaiserid Solothurni valutöökojas.

1887 soetati harmoonium. 1943 ehitati praegune orel.

1970 restaureeriti kirik kantoni muinsuskaitseameti abiga. Sellest ajast on kirik riikliku kaitse all.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]