Gustav Matvei
Gustav Matvei (6. detsember 1895 Kuivajõe vald, Harjumaa – 29. november 1932 Lahepere laht) oli Eesti sõjaväelane (major).[viide?]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas Uuemõisa ministeeriumikooli. 1914. aastal asus sõjaväeteenistusse I lennuroodu Petrogradis. Samal aastal viidi üle Gutujevi saarel asunud merelennukooli. Komandeeriti sealt 1914. aasta detsembris õppima Petrogradi Polütehnikumi juures avatud õhusõidu teoreetilistele kursustele. Lõpetas kursused edukalt ning teenis seejärel mehaanikuna Petrogradi ja Bakuu Ohvitseride Merilennukoolides. 1917. aasta juunis lõpetas ka ise Bakuu Ohvitseride Merilennukooli ja omandas merelenduri kutse. 1917. aasta juulis määrati vanemallohvitserina teenistusse Baltimere laevastiku 2. õhusõidu brigaadi Soomes. Sama aasta oktoobris ülendati lipnikuks.
1918. aasta algul demobiliseeriti vene sõjaväest, sama aasta septembris mobiliseeriti uuesti punaste lennuväkke. 19. augustil 1919 lendas Matvei koos Põhja lennudivisjoni ülema Znamenskiga vesilennukil M-20 Onega jõel asunud punaste merelennubaasist Arhangelskisse inglaste poolele üle. Määrati septembrist 1919 teenima Onega poolsaarel asunud Murmanski õhusõidu divisjoni. Pärast briti ekspeditsioonikorpuse lahkumist oktoobris 1919 jäi teenima vene valgete Murmanski lennudivisjoni. 1920. aasta märtsi algul vallutasid punased Murmanski ning Matvei põgenes jalgsi Soome, sealt jõudis tagasi Eestisse augustis 1920.
5. augustist 1920 määrati Matvei Lennuroodu merelennurühma lenduriks. 1. novembrist 1920 nimetati merelennurühma vanemaks ohvitseriks-instruktoriks. 1. jaanuarist 1921 nimetati merelennurühma ülema abiks. 1. juunil 1921 nimetati Lennurood Lennuväeks ning selle allüksused said salkadeks – maalennu- ja merelennusalgaks. 13. juunist 1923 määrati Matvei merelennusalga vanema ohvitseri kohusetäitjaks, 21. septembril 1923 merelennusalga töökodade juhataja kohusetäitjaks ning alates 22. oktoobrist 1923 samade töökodade juhatajaks.
13. märtsil 1924 määrati Matvei merelennusalga ülema ajutiseks kohusetäitjaks koos enda teenistusülesannete edasitäitmisega. 15. märtsil 1924 reorganiseeriti Lennurood Lennuväerügemendiks, merelennueskadrilli ülema kohuste täitjaks sai Gustav Matvei. Pärast merelennueskadrilli likvideerimist 1927. aastal sai Lennukooli aviomotoristide klassi juhatajaks ja õppejõuks mootori- ja materjaliteaduste alal. Lennukooli ümberformeerimisel jäi samasse õppetöökoja ülemaks, kellena töötas kuni 1932. aastani.
16. juulil 1932 formeeriti uuesti Inglismaalt ostetud Hawker Hart lennukeil merelennuüksus – üksik merelennusalk – ning Matvei määrati selle ülemaks. Hukkus teenistuskohuste täitmisel – nimelt toimetas Matvei veel kahe lennuki (lendurid Viktor Sihver ja Hans Ratas) saatel Soome visiidile Kaitseväe Staabi ülema Juhan Tõrvandi. Naastes lennukil nr. 149 Soomest, kaotas ta ülejäänud kaks lennukit silmist, eksis teelt ja maandus Lohusalu küla lähistel Lahepera lahe kaldakividel. Kuna ta oli lennuki ümbermineku ning siis lennukisse kinnijäämise kartuses enne rihmad lahti teinud, siis paiskus ta lennukist välja ja hukkus. Lennuk sai vaid kergelt viga ja remonditi hiljem.
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Lipnik – 1917
- Nooremleitnant
- Leitnant – 1924
- Kapten – 1927
- Major – 1931
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.