Gunnar Aagaard Andersen

Gunnar Aagaard Andersen (14. juuli 1919 Ordrup – 29. juuni 1982 Munkerup Dronningmølle lähedal) oli taani maalikunstnik, skulptor, disainer ja arhitekt.

Ta õppis Stockholmi kunstiakadeemias Kungliga Konsthögskolan ja Kopenhaagenis Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias.

1940ndatel mõjutas teda õppejõud Aksel Jørgensen, ta maalis naturalistlikke ja puäntillistlikke töid. Aastatel 1946–1951 viibis ta Pariisis ja õppis muu hulgas skulptor Ossip Zadkine'i juures. Galerii Denise René kaudu sai tuttavaks Victor Vasarely, Jean Dewasne'i ja Alberto Magnelliga ning viljeles geomeetrilist abstraktsionismi.

Aastast 1948 oli ta rühma Linien II liige ja viljeles konkreetset maalikunsti. Ta tegeles graafilise disainiga, kujundades Linien II näitusekatalooge ja kutseid ning ajakirja Mobilia. Pariisis osales ta näitusel Réalités Nouvelles ning sai 1951 rühmituse Groupe Espace liikmeks ja osales 1954 selle näitusel Biot's. 1950ndate alguses andis tekstiilivabrikant võimaluse realiseeerida Herningis oma arhitektuuri- ja kujundusideid. Aastatel 1953–1957 keskendus ta disainile ja arhitektuurile. Ta kujundas Unika Vævile vaipu ja kangaid.

Aastal 1948 esitas ta tulevase Fluxuse vaimus kontserdi viiele viiulile ja süntesaatorile. Ta töötas välja maalitehnika, mis laskis materjalil oma seadusi järgida, ning nimetas selle dirigeeritud tašismiks. 1950ndate lõpus võeti ta vastu Kopenhaageni Arthur Köpcke galerii ringkonda. Aagaard Andersenile oli iseloomulik vormiga eksperimenteerimine ja lihtsate ideede kasutamine.

Tema disainitud tool "Polyetherstolen" (1964) kuulub Taani kultuurikaanonisse.

Ta oli 1972–1982 Kuningliku Taani Kunstiakadeemia professor.