Gunn Wållgren

Gunn Wållgren
Gunn Wållgren Jeanne d'Arci rollis, Rootsi Kuninglik Draamateater, 1948
Sünninimi	Gunnel Margaret Haraldsdotter Wållgren
Sünniaeg	16. november 1913
Sünnikoht	Göteborg, Rootsi
Surmaaeg	4. juuni 1983 (69-aastaselt)
Surmakoht	Stockholm, Rootsi
Rahvus	rootslane
Amet	näitleja
Abikaasa	Hampe Faustman, Per-Axel Branner
Lapsed	2 last
Vanemad	Harald Wållgren, Greta Gimberg
Auhinnad Muud auhinnad Eugene O'Neilli nimeline auhind (1959), Rootsi teatrikriitikute auhind (1962), Kuldpõrnikas 1981 – parima naisnäitleja auhind Sally ema rolli eest rootsi draamafilmis "Sally och friheten" (1981)

Gunn Wållgren, sünninimega Gunnel Margaret Haraldsdotter Wållgren, (16. november 1913 Göteborg – 4. juuni 1983 Stockholm) oli rootsi näitleja.

Hariduskäik

Gunn Wållgren oli lapsest saadik unistanud näitlejaks saamisest, aga vanemad ei toetanud seda soovi. Wållgren kandideeris salaja siiski edukalt Kuningliku Draamateatri (rootsi keeles Kungliga Dramatiska Teatern ehk Dramaten) lavakunstikooli. Üks tema õpetajaid oli Hilda Borgström. Gunn Wållgren lõpetas lavakooli aastal 1937.

Karjäär

Gunn Wållgreni esimene roll Kuninglikus Draamateatris oli 1936. aastal Mildred Eugene O'Neilli lavastuses "Ah, Wilderness!". Selle etteastega teenis ta publiku ja kriitikute hulgas hea nime. Aastal 1937 lõpetas Gunn Wållgren lavakooli ja ehkki ta mängis ka teistel lavadel, jäi Kuninglik Draamateater tema põhitöökohaks kogu eluks.

Gunn Wållgreni arvukate filmirollide hulka kuulusid muu hulgas Sonja roll rootsi 1945. aasta "Kuritöö ja karistuse" filmis ja Sofia roll 1977. aasta filmis "Vennad Lõvisüdamed".

Tema elu viimaseks jäi Helena Ekdahli roll rootsi ajastudraamas "Fanny och Alexander", mille eest teda väga tunnustati.

Filmirollid

• "Sonja" (1943) – Sonja toakaaslane
• "Ordet" (1943) – Kristina
• "Sjätte skottet" (1943) – Lulu
• "Kvinnor i fångenskap" (1943) – Viola
• "Flickan och Djävulen" (1944) – Karin
• "Kejsarn av Portugallien" (1944) – Klara Fina Gulleborg
• "Skådetennis" (1945) – tema ise
• "Brott och straff" ("Kuritöö ja karistus", 1945) – Sonja
• "Resan bort" (1945) – Ellen Andersson
• "Begär" (1946) – Ingrid
• "Medan porten var stängd" (1946) – Marianne Sahlen
• "Harald Handfaste" (1946) – talunaine
• "Kvinna utan ansikte" (1947) – Rut Köhler
• "Var sin väg" (1948) – Birgit Sundell
• "Dårskapens hus" (1951) – Maggan
• "Glasberget" (1953) – Otti Moreus
• "Klänningen" (1964) – Helen Fürst
• "Asmodeus" (1966, telefilm) – Madame de Berthas
• "Kvinnas man" (1966, telefilm) – Lotta Friman
• "Tartuffe" (1966, telelavastus) – Elmire
• "Fadren" (1967, telelavastus) – Laura
• "Gengångare" (1967, telelavastus) – Candida
• "Miss and Mrs Sweden" (1969) – Rose Persson-Silvergrå
• "Frida och hennes vän" (1970, telesari) – Fridas mor
• "Söderkåkar" (1970, telesari) – Hanna Johnsson
• "Mannen som slutade röka" (1972) – tädi Gunhild
• "Kvartetten som sprängdes" (1973, telesari) – Mrs. Åvik
• "Sanna kvinnor" (1974) – Julie Bark
• "Agnes" (1974, telefilm) – Agnes
• "Rulle på Rullseröd" (telesari) – Farmor
• "Förvandlingen" (1976) – Gregori ema
• "Bröderna Lejonhjärta" ("Vennad Lõvisüdamed", 1977) – Sofia
• "Strandfyndet" (1978, telesari) – vanaema
• "Svartskallen" (1981, telefilm) – Inez Bergman
• "Sally och friheten" (1981) – Sally ema
• "Fanny och Alexander" (1982) – Helena Ekdahl

Isiklik elu

Gunn Wållgren sündis Västra Götalandi läänis Göteborgis. Tema vanemad olid Harald Wållgren ja Greta ("Kristi") Gimberg.

Aastal 1941 abiellus Gunn Wållgren Hampe Faustmaniga. Neil oli kaks last, tütred Susanne ja Elaine. Paar lahutas abielu 1949. aastal. Per-Axel Branneriga oli Gunn Wållgren abielus kuni abikaasa surmani aastal 1975.

Gunn Wållgren suri 1983. aastal Stockholmis kiiresti arenenud vähki.

Gunn Wållgren armastas üksildust ja külastas kloostreid, kui võimalust oli.

Välislingid

Gunn Wållgren andmekogus IMDb (inglise)