Guînes

Guînes
	[ ɡin ]
lääneflaami	Giezene
pikardi	Guinne
Pindala	26,4 km²
Elanikke	5545 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 52′ N, 1° 52′ E

Guînes on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus. Ajalooliselt kirjutati seda Guisnes.

7. jaanuaril 1785 lõpetas Prantsuse vesinikuga õhupalli lennunduspioneer Jean-Pierre Blanchard esimese La Manche'i-ületuse, maandudes metsa Guînes'ist lõunas, kus täna seisab mälestussammas.

Guînes asub Boulonnais' ja Calaisis' territooriumite piiril, nüüdseks kuivendatud rabade servas, mis ulatuvad sealt rannikule. Guînes'i kanal on ühenduses Calais'ga.

Tõstesild ja kanal

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt oli Guînes samanimelise väikese krahvkonna pealinn.

Pärast roomlaste lahkumist 5. sajandil on linnast vähe teada. Pimedal keskajal läks Guînes'i territoorium legendi järgi ühele Burgundia kuninga Theudebert II majordoomusele Aignericile.

928. aastal, kui taanlased sisse tungisid ja selle koha hõivasid, oli see tõenäoliselt kaitsetu küla. Taanlaste poolt rajati varsti tarastatud küngas ja kahekordne kraav. Sellest sai alguse Guînes'i linnus. Flandria krahv Arnulf I, saades aru, et vasturünnak läheb kulukaks, korraldas oma tütre Elstrude'i abiellumise taanlaste juhi Sigfridiga, andes talle Guînes'i krahvi tiitli, kuid tema kui Flandria krahvi vasallina. Sigfridi järglaste ajal omandas Guînes'i krahvkond märkimisväärse tähtsuse.

11. sajandi alguses asutas krahv Manassès benediktlaste ordu kloostri. See pandi lähedalasuva Püha Léonardi kloostri jurisdiktsiooni alla. Sel ajal koosnes Guînes oma müüride vahel kolmest kihelkonnast, mille kirikud olid pühitsetud pühale Bertinusele, pühale Peetrusele ja pühale Medardusele. Väljaspool linnavalle asusid Püha Léonardi klooster, Püha Blaise'i kirik Melleke asunduses ja Püha Quentini leprosoorium Spelleke asunduses.

11. sajandi lõpus ehitas Balduin II Sigfridi vanale künkale tohutu kivilinnuse ning piiras linna kivimüüriga ja kaitsetornidega iga sissepääsu juures. Tema vend Fulk osales Esimeses ristisõjas.

22. jaanuaril 1351, kolm aastat pärast Calais' vallutamist Edward III poolt, anti inglaste kätte ka Guînes'i linnus. 1360. aastal loovutati linn ja krahvkond Brétigny rahuga Inglismaale ning lõpuks said nad osaks Pale of Calais'st, viimasest inglaste valdusest Prantsusmaa mandriosas. "Kuldkanga väli", kus 1520. aastal kohtusid Henry VIII ja François I, asus selle lähedal Balinghemis.

Kui prantslased 1558. aasta jaanuaris Calais' linna vallutasid, pidas Guînes Inglise komandöri William Grey julgetel pingutustel vastu. Pärast mõnepäevast meeleheitlikku võitlust sai Gray siiski haavata ja tema sõdurid keeldusid edasi võitlemast. Prantslased andsid auväärsed allaandmistingimused ja inglaste valitsemine piirkonnas lõppes.