Gross Fiescherhorn
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
| Grosses Fiescherhorn | |
|---|---|
 Fiescherhorni põhjakülg (Fiescherwand) (Grosses (paremal) ja Kleines Fiescherhorn (keskel) ning Finsteraarhorn taga (vasakul)) | |
| Kõrgus | 4049 m |
| Asukoht | Berni kanton, Valais' kanton Šveitsis |
| Ahelik, mäestik | Berni Alpid |
| Suhteline kõrgus | 398 m |
| Koordinaadid | 46° 33′ 5″ N, 8° 3′ 40″ E |
  | |
Grosses Fiescherhorn on mäetipp Berni Alpides, paiknedes Berni ja Valais' kantonite vahelisel piiril, poolel teel Mönchi ja Finsteraarhorni vahel. Selle tipp kulmineerub Fiescherhorni massiivi kohal, mis koosneb ka veidi madalamast Hinteres Fiescherhornist (4025 m) lõunas ja Kleines Fiescherhornist (ka Ochs ehk härg, 3895 m) idas. Põhjast on mõlemad hästi peidetud teiste mäetippude taha ja neid on näha ainult Ischist Grindelwaldis (1095 m). Mägi jaguneb Grindelwaldi ja Fieschertali valdade vahel.
Mäkketõusud tehakse tavaliselt ühest kolmest populaarsest marsruudist: üks algab Mönchsjochi hütist, teine Konkordia hütist ja kolmas Finsteraarhorni hütist.
Ronimisajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tippu jõudsid esmakordselt 23. juulil 1862 H. B. George ja Adolphus Warburton Moore koos teejuhtide Christian Almeri ja Ulrich Kaufmanniga. Nad kasutasid tänapäevast tavamarsruuti, edelaseljakut.
Mäe põhjaküljel roniti esmakordselt 1926. aastal. 13. augustil jõudsid W. Amstutz ja P. von Schumacher tippu pärast 15-tunnist tõusu põhjaseljakul, mis on Fiescherwandi põhjapiir.
Esimese otsetõusu Fiescherwandile tegid W. Welzenbach ja H. Tillmann 1930. aastal. Welzenbach oli asjatundlik mägironija, kes vaidlustas oma aja levinud idee, et tõus Fiescherwandile oli võimatu. Eelmisel, 1929. aastal ronisid Welzenbach ja Tillmann põhjaseljakul vaid 8,5 tundi. Järgmisel aastal alustasid nad tõusu Fiescherwandile 5. septembri hommikul, võttes suuna otse tippu. Nad jõudsid üles õhtul pärast 12-tunnist tõusu.