Granuleerimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuldripats Acheloose peaga. Etruski kuldkaelakee, 480. a eKr

Granuleerimine ehk granulatsioon (ladina keelest granulum 'viljaterake') on metallehistöös, eriti kullassepakunstis kasutatav metalleseme kaunistamise tehnika, mille puhul ese kaetakse väikestest metallkuulikestest (graanulitest) pinnatekstuuri või ornamendiga. Kuulikesed liidetakse eseme pinnaga kuumutamisel, kaasamata muud kinnitusainet[1]. Vanimad näited pärinevad Mesopotaamiast III aastatuhandest eKr[2]. Termin on pärit 19. sajandist[3].

Protsess[muuda | muuda lähteteksti]

Granuleerimist on võimalik kasutada vaid puhta kulla ja hõbeda puhul või sulamite puhul, mille kulla- või hõbedasialdus on suur. Sulamid väärismetallisisaldusega alla 18 karaadi granuleerimistehnikaks ei sobi.

Graanulite valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Granuleerimise protsess algab alati graanulite valmistegemisega. Graanulid valmistatakse täpselt samast materjalist kui ese, millega nad pärast liidetakse. Peene metalltraadi või metalliriba küljest lõigatakse väga väikesed tükid ja neid kuumutatakse sulamiseni tiiglis isoleerivas keskkonnas, tavaliselt väga peenes puusöetolmus. Tükid võtavad sulanuna pindpinevuse tõttu ümmarguse kuuli kuju. Kuulikesed jaotatakse ornamendis või pinnakattes kasutamise jaoks suuruse järgi rühmadesse[4]. Üks võimalus saada ühesuuruseid graanuleid on kerida peen kuldtraat spiraalselt ümber jämedama traadi, saadud spiraal lõigatakse pikuti väikesteks rõngasteks ja need sulatatakse ühesuurusteks kuulideks.

Paigutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulikeste kinnitamiseks pinnale soovitud ornamendina või reana kasutatakse (samal viisil nagu kärgemailis metalliriba või filigraanis metalltraadi paikapanemiseks) orgaanilisi liimaineid nagu tragant, kummiaraabik, nisukliister või küdoonia vaik, millega pind pintseldatakse ja seejärel asetatakse graanulid pehmet pintslit kasutades kohale[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]