Gračanica klooster

Allikas: Vikipeedia
Kloostri kirik, vaade läänest
Vaade kloostrikirikule kagust
Jumalaema uinumine. Fresko narteksis

Gračanica klooster ([ɡratʃǎnitsa]; serbia keeles Манастир Грачаница, albaania keeles Manastiri i Graçanicës) on kunagine õigeusu klooster Kosovos Gračanicas, serblaste enklaavis Lipljani lähedal. Kloostri ehitas Serbia kuningas Stefan Milutin 1321. aastal. Kloostrikompleksist on tänapäevani säilinud üksnes kirik.

1990. aastal nimetati klooster eriti oluliseks kultuurimälestiseks ning 2006. aastal kanti UNESCO maailmapärandi nimistu objektide hulka ühena Kosovo keskaegsetest ehitismälestistest.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Klooster oli kuningas Stefan Milutini valitsusaja üks viimaseid ehitisi. See püstitati varasema Jumalaema kiriku varemetele, valmis 1321. aastal ja pühitseti Jumalaema uinumisele. Kiriku lõunaseinale kirjutatud tekstis kirjeldatakse Lipljani piiskopkonna Gračanica Jumalaema templi varemeid ja teatatakse, et kirik on ehitatud alates alusmüürist ja kaunistatud ja maalitud seest ja väljast.

Kloostrikompleksist on tänapäevani säilinud üksnes kirik, põhiplaanilt viiekupliline ristkuppelkirik kolme hulknurkse apsiidiga idaseinas. Narteks ja torn lisati mõned kümnendid pärast ehitise valmimist, et kaitsta lääneseina freskosid. Aastail 1379–1383 sai narteks türklaste mitme rünnaku ajal raskelt kannatada, torn põles maha ja hävis rikkalik käsikirjade kogu. 1383. aastal narteks taastati. Gračanica sai kannatada ka Kosovo lahingus 1389. aastal. [1].

Osmanite riigi perioodil sai Gračanicast tähtis kultuurikeskus. Metropoliit Nikanori ajal (1528–1555) maaliti hulk altariikoone, samuti trükiti tema käsul liturgilisi raamatuid ja muid kloostrile vajalikke trükiseid. 1564. aastal tellis metropoliit Dionissi, kelle surm on kujutatud narteksi ühel freskol, altarisse uued kuninglikud uksed. 1570. aastal müüriti välisnarteksi uksed kinni ja kaunistati freskodega, 17. sajandi algul sai kirik tinakatuse ja 1620. aastal telliti ikonostaasi jaoks suur Kolgata rist. 17. sajandi lõpul sai klooster taas viga Austria ja Veneetsia sõjakäikudes türklaste vastu pärast Viini teist piiramist, millest ka serblased Austria poolel osa võtsid.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]