Grīzenbergi mõis

Grīziņkalnsi park

Grīzenbergi mõis (Grīzenberga muiža, ka Fišera muižiņa või Grīziņmuiža) oli mõis Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi ja Purvciemsi asumis. Peahoone asukoht on kas Kroņu iela 21 või Braslas iela 22 piirkonnas. Saksa keeles Hinterbergen, ka Griesenhof, Griesenbergshof ja Brauershöfgen.

Grīzenbergi mõis rajati aastal 1678. Mõisa esimeseks omanikuks olid Brauerid, aga aastast 1705 läks see üle Schiffhausenite perekonnale. Toona kandis mõis Brauershöfgeni nime. Aastal 1709 mõisa vana peahoone hävis.

Mõisa üks varasemaid teadaolevaid omanikke oli arst Johann Bernhard Fischer, kes pärast riigiteenistusest lahkumist aastal 1742 asus elama Hinterbergeni mõisa Riia linna lähedal. Tema rajas ka mõisa juurde aia ja pargi, mis on Grīziņkalnsi pargi eelkäija. Aastal 1794 ostsid mõisa Griesenid, kes ehitasid sinna uue puidust maja. Uute omanike järgi sai mõis oma lätikeelse nime ja Grīziņkalnsi asum sai omakorda nime mõisalt.

Mõisa pargist kasvas välja Grīziņkalnsi park. Pargi pindala on 10,45 hektarit. Pargis asub Grīziņkalnsi luidete kõrgeim tipp, mis kannab samuti nime Grīziņkalns. Pargis kogunes 1905. aasta revolutsiooni ajal rahvas, hiljem püstitati parki nende sündmuste mälestuseks monument.

XIX sajandi lõpus ostis mõisa Grebenščikovi vanausuliste kirik. Vanausulised rajasid sinna puuetega inimeste hooldekodu, selle juurde kerkisid aga aiad ja niidud. Mõisale kuulunud Purvciemsis asunud soo kuivendati, turbakiht lõppes otsa ja selle alt tuli välja valge liiva kiht. Raudtee äärde ehitati aga laod naftasaaduste hoidmiseks.

Välislingid

• Sissekanne Riia mõisate saidil (läti keeles)