Gorilla
| Gorilla | |
|---|---|
 Tasandikugorilla | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Primaadid Primates |
| Alamselts |
Haplorrhini |
| Infraselts |
Anthropoidea |
| Ülemsugukond |
Inimahvlased Hominoidea |
| Sugukond |
Inimlased Hominidae |
| Perekond |
Gorilla Gorilla I.Geoffroy Saint-Hilaire, 1852 |
 Gorillade levila | |
| Sünonüümid | |
| |
Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.
Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Gorilla perekond jaguneb kaheks liigiks (mägigorilla, tasandikugorilla) ja mitmeks alamliigiks.
- Gorilla gorilla – rannikugorilla:
- Gorilla beringei:
- Gorilla beringei beringei – mägigorilla;
- Gorilla beringei graueri.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Gorilla on kõige suurem ahv. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m.
Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada.
Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Gorillade elu koosneb puhkamisest, liikumisest, söömisest, magamisest ja öisest ning päevasest pesa ehitamisest (gorillad kasutavad harva sama puhke- või ööbimiskohta järjest).
Erinevalt teistest ahvidest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas.
Gorillad elavad väikeste karjadena (5–30 isendit), mille moodustavad suur juhtisane (halli vöödiga piki selga) mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.[1]
Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesides. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale.
Gorillade seltsingutes valitsevad enamasti rahumeelsed suhted – hõbedase seljaga juhtisane kaitseb ja juhib kaaslasi toiduotsinguil ja alustab pesaehitust öiseks magamiseks.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Nad on herbivoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrsetest ja idudest.
Ohustatus[muuda | muuda lähteteksti]
Ohustatud liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Mägigorillad (G.g. diehli) on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid 200–300 isendit, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.
IUCNi Punase Nimestiku järgi (2012) on G.gorilla ja G.g.gorilla kriitilises seisundis liigid.
Gorillasid ohustab ka Ebola viirus, mis põhjustab nende haigestumist ahvide ebolasse. Arvatakse, et ebola kandus inimestele üle gorillade lihakehade töötlemisel ja nende liha söömise kaudu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Loomade elu, 7:443.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gorilla |
 |
Vikisõnastiku artikkel: gorilla |
- Sissekanne Mammal Species of the World-is
- Ebola-Ausbruch tötet 5.000 Gorillas (saksa keeles)
- Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, Mammals of Africa, köited 1-6, lk 35 – 52, 2013, Bloomsbury Publishing (inglise keeles)
- Rui Diogo, Juan F. Pastor, Adam Hartstone-Rose, Magdalena N. Muchlinski, Baby Gorilla: Photographic and Descriptive Atlas of Skeleton, Muscles and Internal Organs..., CRC Press, 2015, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 01.01.2015.a.)(inglise keeles)