Gooti tähestik
- Mitte segi ajada Gooti kirjaga.
Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.
Tähestikus on 27 tähte, millest 19 või 20 on tuletatud kreeka untsiaalist, viis või kuus tähte on kergelt muudetud kujul ladina tähestikust ja kaks laenatud võib-olla ruunikirjast või Ulfilase enda leiutatud. Kirjamärkide hulgas polnud numbreid, kuid igal tähel oli ka numbriväärtus.[1]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Ulfilas tõlkis piibli gooti keelde 4. sajandil. Olgugi et pole säilinud tema originaalkirjapanekud, leidub 5. ja 6. sajandil kirja pandud tekste, mis sisaldavad lõike sellest tõlkest. Tuntuim neist on kulla ja hõbedaga purpurpärgamendile kirjutatud Codex argenteus. Lisaks tähestiku ja selle kasutuse jäädvustamisele on need ka oluline allikas praeguseks välja surnud gooti keele kohta.[2]
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]| Kirjatäht | Translite-
ratsioon |
Võimalik
prototüüp |
Gootikeelne nimetus | Arvu-
väärtus | |
|---|---|---|---|---|---|
|
𐌰 | a | Α | aza < *ans "jumal" või asks "saar" | 1 |
|
𐌱 | b | Β | bercna < *bairka "kask" | 2 |
|
𐌲 | g | Γ | geuua < giba "kink" | 3 |
|
𐌳 | d | Δ, D | daaz < dags "päev" | 4 |
|
𐌴 | e | Ε | eyz < aiƕs "hobune" või eiws "jugapuu" | 5 |
|
𐌵 | q |  (Ϛ) |
quetra < *qairþra ? või qairna "veskikivi" | 6 |
|
𐌶 | z | Ζ | ezec < (?) | 7 |
|
𐌷 | h | Η | haal < *hagal või *hagls "rahe" | 8 |
|
𐌸 | þ (th) | Φ, Ψ | thyth < þiuþ "hea" või þaurnus "okas" | 9 |
|
𐌹 | i | Ι | iiz < *eis "jää" | 10 |
|
𐌺 | k | Κ | chozma < *kusma või kōnja "männivaik" | 20 |
|
𐌻 | l | Λ | laaz < *lagus "meri", "järv" | 30 |
|
𐌼 | m | Μ | manna < manna "inimene", "mees" | 40 |
|
𐌽 | n | Ν | noicz < nauþs "vajadus", "häda" | 50 |
|
𐌾 | j | G, ᛃ | gaar < jēr "aasta" | 60 |
|
𐌿 | u |  |
uraz < *ūrus "tarvas" | 70 |
|
𐍀 | p | Π | pertra < *pairþa ? | 80 |
|
𐍁 | Ϙ | 90 | ||
|
𐍂 | r | R | reda < *raida "vanker" | 100 |
|
𐍃 | s | S | sugil < sauil või sōjil "päike" | 200 |
|
𐍄 | t | Τ, ᛏ | tyz < *tius "jumal Týr" | 300 |
|
𐍅 | w | Υ | uuinne < winja "põld", "karjamaa" või winna "valu" | 400 |
|
𐍆 | f | Ϝ, F | fe < faihu "kari", "rikkus" | 500 |
|
𐍇 | x | Χ | enguz < *iggus või *iggws "jumal Yngvi" | 600 |
|
𐍈 | (hw) | Θ | uuaer < *hwair "katel" | 700 |
|
𐍉 | o | Ω, Ο,  |
utal < *ōþal "põlismaa" | 800 |
|
𐍊 | ᛏ, Ͳ (Ϡ) | 900 | ||